arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi tegevusloa andmise menetluses. Sellele võiks lisada ka eesmärgi- informeerida avalikkust projekti võimalikust keskkonnamõjust. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks ei ole arenguprojektide keelustamine, vaid keskkonnakaitseliste kaalutluste arvestamine. Strateegilise keskkonnamõju hindamise peamiseks eesmärgiks on integreerimisprintsiibi elluviimine sotsiaalse ja majandusliku planeerimise varajases staadiumis. 4. Kuidas erineb keskkonnamõju hindamine Natura aladel tavapärasest KMH-st (keskkonna mõjude hindamine)? Nii keskkonnamõju hindamine, kui ka nn Natura hindamine, on arendustegevuse üle otsustamise üks osa, mis annab vajaliku informatsiooni otsust vastu võtvale isikule kavandatud tegevuse võimaliku keskkonnamõju ja selle leevendamise meetmete kohta. Nii tavalise
põlvkondade huvidele. Kuid kas põlvkondadevahelises suhtes tuleb arvestada tulevaste põlvkondade õigusi või on tegu vaid meie kohustusega arvestada tulevaste põlvkondade huvidega? Seega tuleb rakendada ettevaatusprintsiipi, mille üks põhiül ongi kkruumi ebakindlusest tingitud tugevusvaru jätmine, eesmärgiga mitte läheneda kk taluvuspiirile, rääkimata selle ületamisest. Selleks ongi maailmas hästi palju konventsioone. Integreerimisprintsiibi abil toimub kkkaalutluste tungimine peaaegu kõigisse inimtegevuse valdkondadesse. See lähtub ideest, et maj ja sots areng ei tohi olla ega pea olema kkkahjustuste põhjuseks (mõnikord toovad isegi kk kvaliteedi paranemise). Ettevaatusprintsiip on üks kkalastest kaalutlustest, mis tuleb integreerida teistesse poliitikatesse ja selline integr peab kanduma ka liikmesriikide õigusesse. Seega muutub
- arendaja estab keskkonnamõju aruande järelvalvajale - järelvalvaja teatab avalikult heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest - otsustaja peab tegevusloa andmisel või sellest keeldumisel arvestama kkmõju hindamse tulemusi ja kknõudeid. Kui ta neid ei arvesta, peab andma motiveeritud põhjenduse. - tegevusluba ei anta, kui arendajal ei ole võimalik nõudeid täita. Strateegiline keskkonnamõju hindamine eesmärgiks on integreerimisprintsiibi elluviimine sotsiaalse ja majandusliku planeerimise varajases staadiumis. Esemeseks on strateegiline planeerimisdokument, milleks on üleriigiline, maakonna, üld või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses, arengukava riigieelarve seaduse tähenduses või muu kava, mille kehtestab mõni valitsusorgan õigusaktiga. Strateegilise kkmõju hindamise regulatsiooni aluseks on EÜ direktiiv 2001/42/EÜ Hindamist on vaja ka siis, kui strat planeerimisdokumendis tehakse muudatusi või sellega
I periood – kaudne ja utilitaristlik keskkonnakaitse. Loodusressursside kasutuse reguleerimise eesmärgiks ei olnud mitte loodushoid, vaid tööstusele tooraine tagamine. II periood – Otseste ohtude vältimise printsiip, saastaja-maksab-printsiip e. kes maksab see saastab! Keskkonna sektoriks jagamine (vesi, õhk, loodus jne). Keskkonna, kui tervikliku kaitse puudus! Ettevaatusprintsiibi esimesed alged. III periood - Ettevaatusprintsiibi ja Integreerimisprintsiibi esiletõus. Kompleksne keskkonnakaitse. IV periood – Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavusest ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise konventsioon. Samuti keskkonnaasjus kohtu poole pöördumine. Avalikkus osalemine ja kontroll. Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi): 1. Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada. 3
annaabi.ee 
