on ühiskonna nõuded ja enesekasvatusele suunav kasvatus, sisemised eeldused on eneseanalüüsioskus (areneb kasvatuse mõjul alates murdeeast), eesmärkide olemasolu ja teadmised enesekasvatuse olemusest ning võimalustest. Enese kasvatuse põhilülid oneneseanalüüs, arendav praktiline tugevus ja enesekontroll. Kasvatuse edu sõltub suuresti sellest, mil määral temaga liitub enesekasvatus. ISIKSUSE OMADUSED Inimeste kui ühiskonna olendite omavahelist eripära näitavad kõrgema integratsioonitasemega tunnused. Eristatakse suundust (nt. huvid, suhtumused, hoiakud, väärtusorientatsioon), iseloomu (egoism, laiskus, rõõmsameelsus, püsivus), võimeid (intelligentsus, loovus, organisatoorsed võimed, musikaalsus) ja temperamenti (liikuvus, tasakaalukus). Kõiki isiksuse omadusi on vähem või rohkem mõjutanud bioloogilised ja ühiskondlikud tegurid. Suundus moodustub peamiselt kasvatuse ja ümbruse mõjul, bioloogilise teguri osa on väike.
konveiertöötlust ja teisi info paralleeltöötlust toetavaid võtteid. Laia leviku omandasid operatsioonsüsteemid, kujunes välja tarkvaratööstus standardtarkvara loomiseks. Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid ning viimaseid kastati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides. Neljanda põlvkonna (1971-1981) arvutite loomine on seotud mikrolülituste tehnoloogia kiire arenguga kuuekümnendate aastate lõpul ja seitsmekümnendate algul. Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste (lausintegraallülituste) massiline kasutamine arvuteis ning valmisid esimesed mokroprotsessorlülitused ja mikroarvutite kiibikomplektid. Siis tekkis ka uus arvutite klass- personaalarvutid. Arvutite keskimine jõudlus on vahemikus 0,5 kuni 1000 miljonit operatsiooni sekundis. Mikroprotsessoritel põhinevad personaalarvutid hakkavad järk-järgult välja tõrjuma miniarvuteid. Viienda põlvkonna arvuteile (1981-1991) on iseloomulik mikrolülituste kiire üha
kasutamisele; igal arvutil oli ainuslik protsessor; operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2kb; progemine masinkeeles; mõõtmed ja mass suur, töökindlus madal. 2. põlvkond - aastad 1954 - 1965; elementbaasi moodustasid transistorid; jõudlus jäi vahemikku 6x103 kuni 3x106; progemisel arvkood asendati sõnaliste käskudega; hakati arendama süsteemset tarkvara; väiksemad, kiiremad ja töökindlamad 3. põlvkond - aastad 1965 - 1971; elementbaasi moodustasid madala- ja keskmise integratsioonitasemega integraallülitused; jõudlus ulatus 0,1kuni 400 miljoni operatsioonini sek; mõõtmed vähenesid, märgatavalt paranes töökindlus; loobuti suletud arhitektuurist ja mindi üle avatud arhitektuurile. ühilduvad arvutipered; osade arvutite põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid; hakati kasutama käskude konveiertöötlust, multitegumtööd ja tööd ajajaotusreźiimis; kõrvuti suurarvutitega arendati intesiivselt miniarvuteid. 4
Esimesed eriprotsessorid S/V-protsesside juhtimiseks Infot sisestati arvuteisse valdavalt perfoandmekandjailt, tulemid väljastati kas kirjutitele või teletaipidele (tähti printiv telegraafiaparaat) Arvutid muutusid väiksemaks, kiiremaks ja töökindlamaks Esindajaid: TRADIC, TX-0, IBM 7030, LARC Kolmas põlvkond (1965 – 1971) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi moodustasid madala- ja keskmise integratsioonitasemega integraallülitused; Arvutite keskmine jõudlus ulatus 0,1 kuni 400 miljoni operatsioonini sekundis Arvutite mõõtmed vähenesid, märgatavalt paranes nende töökindlus Arhitektuuris loobuti suletud arhitektuurist ning mindi üle avatud arhitektuurile. Ilmusid omavahel ühilduvaid arvutipered Osade arvuti põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid
annaabi.ee 
