TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROONIKAINSTITUUT Egert Pärna Pooljuht komponentide simuleerimine arvutil laboratoorne töö juhendaja:Argo Kasemaa Tallinn 2008 Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärk on tutvuda integraalskeemi projekteerimisega. Töö käigus saadakse ettekujutus, kuidas tehakse kristallile elektroonikaelemendid ja kuidas muudetakse nende parameetreid mõõtmete muutmise teel; tutvutati disainireeglitega, mis määravad skeemi minimaalsed mõõtmed. Loogikalülituste koostamine Invertori koostamisel oli suhteliselt tüütu, sest poldud varem microwind'ga varem kokku puututud. Alguses katsetati disainireeglitega ja invertori tegemisel erinevaid transistoride pikkusi ning laiusi. (Joonis 1
FORTRAN – 1957. a tehti esimene kõrgtasemeline programmeerimiskeel Fortran, eestkätt töötati see välja IBM-is, inseneride ülesannete lahendamise lihtsustamine(simulatsioonid nt) FAIRCHILD – 1957. a kaheksa inseneri lahkusid Shockley Semiconductorist(Julius Blank, Victor Grinich, Jean Hoerni, Eugene Kleiner, Jay Last, Gordon Moore, Robert Noyce, and Sheldon Roberts.) ja moodustasid uue firma - Fairchild Semiconductors, 1961. a laseb Fairchild Semiconductors välja esimese laiatarbe integraalskeemi SAGE ehk Semi-Automatic Ground Environment – 1958. a loodud Interneti esiisa, USA sõjavägi tegi suure võrgustiku(SAGE) nö tuumasõja valveks (et radaritega võimalikult varakult näha vastase rakette ja osutada võimalikult vara vastupanu), radarid olid põimitud kokku ja ühendatud lennukite süsteemidega, olid ka suured kontrollsüsteemid/keskused TEXAS INSTRUMENTS – 1954. a andis Texas Instruments teada, et hakkab (esimesena)kaubanduslikult tootma silikoonist transistoreid
programmjuhimisega elektronarvuti, kuid mitte universaalne 1943-45 USA ENIAC - universaalne elektronarvuti (18 000 elektronlampi, 30 m pikk; programm pistikutega) 1951 USA Univac - 1. seeriaarvuti 1951 NSVL 1952 8000 t/sek (tol ajal Euroopa kiireim) Mõned sündmused 1938 Konrad Zuse valmistab esimese arvuti, mis töötab binaarkoodil 1953-69 IBM 650, esimene seeriatootmises arvuti, müüdi umb 1500 masinat. 1956 IBM loob esimese kõvaketta RAMAC 1958 Texas Instruments loob esimese integraalskeemi 1960 Digital Equipment Corporation, PDP-1, esimene kommertsarvuti klaviatuuri ja monitoriga 1970 flopiketas 1971 Texas Instruments toob turule taskukalkulaatori 1975 Laserprinter (IBM) 1976 Jugaprinter (IBM) 1977 Apple II oli esimene vabrikus kokku pandud koduarvuti (varem võis juhtuda, et pidid ise emaplaadi kasti kinnitama). 1981 IBM PC MS-DOS opsüsteemiga 1982 Osborne ehitab esimese praktilise sülearvuti (kaalus 10 kg! Noojah, see oli ikkagi 'kaasaskantav', mitte statsionaarne).
kaob. Andmed muutmälus ei säili, kui muutmälul toide puudub. Püsimälu Püsimälu ehk inglise keelest otsetõlgituna ainult lugemiseks mõeldud mälu olemus on ajapikku muutunud. Algselt oli ROM mälu tõesti mälu kust oli võimalik andmeid lugeda aga neid muuta ei olnud võimalik. ROM (Read Only Memory) Klassikaline ROM on mäluseadis, kus kogu vajalik info on salvestatud mälukiibile lülituste abil ning lülitused on omakorda teostatud füüsiliselt integraalskeemi vastavaid komponente õigetele kohtadele paigutades. Lihtsalt öeldes: vastavalt etteantud andmetele disainiti valmis mäluseadis, mida siis soovitud arv toodeti. Kui oli vajalik teistsuguseid andmeid sisaldavat mälukiipi, siis disainiti uus integraallülitus ja toodeti seda omakorda soovitud arvul. Kui näiteks sisend-väljund baassüsteem asuks ka tänapäeva emaplaatidel klassikalise ROM mälu sees, siis ei oleks baassüsteemi uuendamine lihtsalt tehniliselt võimalik.
Järgmine oluline samm oli integraalskeem e. kiip (chip). Kiibi autoriks oli R. Noise (Intel-i firma asutaja) 1959.a. See leiutis võimaldas ühele plaadile asetada nii transistorid kui ka kõik vajalikud ühendused nende vahel. Tulevikus pooljuhtide arv, mida sai asetada ühele kiibile kahekordistus iga aastaga. Esimese integraalskeemidel oleva arvuti laskis välja firma Burroghs 1968.a. Aastal 1970 tehti järgmine samm personaalarvuti loomise suunas. Inteli firma töötaja M.E. Hoff lõi integraalskeemi, milline täitis nn. suure arvuti protsessori funktsioone. Loodi esimene mikroprotsessor Intel - 4004. Loomulikult selle mikroprotsessori tehnilised võimalused ei küündinud suurte arvutite protsessorite omadeni. Võimaldas töödelda üheaegselt 4 bitti infot, samal aja kui suurte arvutite protsessorid töötlesid 16 või 32 bitti. Firma Intel aga jätkas tööd selles valdkonnas, ning 1973.a. lasti välja juba 8 bitine
annaabi.ee 
