8. Kõhunääre PANCREAS Ensüümid: Amülaas Toimib süsivesikutele Lipaas Toimib rasvadele Trüpsinogeen Toimib valkudele Toodab 2L pankrease nõret Parasümpaatiline innervatsioon suurendab nõre hulka Sümpaatiline innervatsioon vähendab nõre hulka 9. Maks HEPAR Funktsioonid: 1) Laguproduktide eksretsioon eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks 2) Energia allikas, muudab insuliinu juuresolekus glükoosi glükogeeniks 3) Vitamiinide varud, B12, rasvlahustuvad A,D,E,K, vesilahustuvad riboflaviin, nikotiin, foolhape 4) Veredepoo ja veedepoo 10. Jämesool INTESTINUM CRASSUM Funktsioonid: Imendumine Vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks Defekatsioon Valmistab roe ette väljutamiseks Seedemahlu toodetakse kokku 7L ööpäeva jooksul. Sülge 1L Maomahla 1,5L Sappi 0,75L
pärilik; insuliini peab hakkama kunstlikult manustama kas suu kaudu või süstides; selle juures on väga oluline toitumine - see peaks toimuma enam-vähem kindlatel kellaaegadel ja süsivesikute kõikumine ei tohiks suur olla; arvestatud kindel insuliiniannus ja seetõttu peaks ka tarvitatud toidu (sh süsivesikute) kogus olema stabiilne; insuliini süstimine ja söömine peaksid käima käsikäes – endrokrinoloog määrab insuliinu annuse ja toidu koguse nind nende manustamise aja. Kui hüperglükeemia (glükoosisisalduse taseme tõus) ületab 10mmol/l , siis tekib glükosuuria. Vere glükoosisisaldus 10 mmol/l kannab nimetust neerude glükoosilävi. Kui sellest üle läheb, siis ei jõua glükoos tagasi imenduda neerudest ja see viiakse välja uureaga (tekib „magus“ uriin). Diabeedihaigetel on iseloomulik ka janu, eriti õhtuti. Janu tingitud kõrgest
haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas; sageli on pärilik; insuliini peab hakkama kunstlikult manustama kas suu kaudu või süstides; selle juures on väga oluline toitumine - see peaks toimuma enam-vähem kindlatel kellaaegadel ja süsivesikute kõikumine ei tohiks suur olla; arvestatud kindel insuliiniannus ja seetõttu peaks ka tarvitatud toidu (sh süsivesikute) kogus olema stabiilne; insuliini süstimine ja söömine peaksid käima käsikäes – endrokrinoloog määrab insuliinu annuse ja toidu koguse nind nende manustamise aja. Kui hüperglükeemia (glükoosisisalduse taseme tõus) ületab 10mmol/l , siis tekib glükosuuria. Vere glükoosisisaldus 10 mmol/l kannab nimetust neerude glükoosilävi. Kui sellest üle läheb, siis ei jõua glükoos tagasi imenduda neerudest ja see viiakse välja uureaga (tekib „magus“ uriin). Diabeedihaigetel on iseloomulik ka janu, eriti õhtuti. Janu tingitud kõrgest
13 orgnismis valmistatud insuliinil. Seepärast nimetatakse ka laboratoorsel teel valmistatud insuliini iniminsuliiniks. Viimatinimetatu ei põhjusta antikehade teket. Tähistus HM (human insulin) insuliinipudeli etiketil tähendabki, et tegemist on humaaninsuliiniga. 1994. aastal hakati tootma ülilüitoimelist insuliinu (analooginsuliin), milles on muudetud aminiohapete järjestust, võrreldes teiste iniminsuliinidega. 2003. aastast on kasutusel ülipikatoimeline insuliin (Lantus).3 6.2 Insuliinitüübid Eestis on kasutusel mitut liiki insuliine (põhiliselt Novo Nordisk ja Lilly firma insuliinid). Insuliinid erinevad üksteisest toimeaja pikkuse ja maksimaalse toime tugevuse poolest. I. Ülilühitoimelised insuliinid: NovoRapid, Humalog, Apidra - on läbipaistvad