sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad
sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad
) ning peale kitarri ka teisi keelpille, tihti küll süntesaatori abil esitatult. Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks elektropopp, sündipopp, diskomuusika, poprokk, etnopopp, religioosne popp, J-pop jt. Pop-rock (mis on ka kirjutatud kui pop / rock) on rockmuusika, milles on rohkem rõhku pandud professionaalsele laululoojale ja käsitööle ning vähem rõhku suhtumisele. Palju pop- ja rock muusikat on olnud väga sarnased heli, instrumentatsiooni ja isegi lüürilise sisu poolest. Termineid "pop rock" ja "power pop" on kasutatud rohkem äriliselt eduka muusika kirjeldamiseks, mis kasutab rock-muusika elemente või vormi. Tuntumate popmuusikaansamblite seas on The Beatles, The Rolling Stones, Queen ning ABBA, üksikesinejate seas Elton John, Michael Jackson ja Madonna. QUEEN Queen on inglise rokkansambel, mille asutasid 1970. aastal Londonis kitarrist Brian May, vokalist Freddie Mercury ja trummar Roger Meddows Taylor
´ndatel. Enne neid aastaid kasutati sõna "Pop" kui populaarne muusika, mis oli rohkem üldistus. Popp- muusikaks peeti pehmemat alternatiivi rock´n´rollile. Esitamine: Ühed kuulsamad artistid selles zanris, ning ka maailmas ,on Elton John, Paul McCartney, The Everly Brothers, Rod Stewart, Chigaco ja Peter Frampton. 3. Bluus-Rokk (Blues Rock) Bluus-rokk tehti 1960´ndate algul. Selleks segati bluusi standardid ja vormid kokku roki instrumentatsiooni ning rõhutuse. Paljud selle stiili esitajad on tuntud ning ka elavad. Näiteks 1960´ndatel oli üheks tuntuimaks Eric Clapton, kes pärast The Yardbirdse liitus ansambel Bluesbreakersiga(mis sai uue nime "Blues Breakers with Eric Clapton"). Üks ajaloo parimaid kitarriste Jimmy Page liitus The New Yardbirds´iga, mis sai uue nime: "Led Zeppelin", kelle algne töö piirnes bluusi standartidega. Sel ajal ja alal said kuulsaks väga paljud muusikud ning bändid,
sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus
lihtkõneline); kirjaniku individuaalstiiliks; zanristiiliks (eepiline, lüüriline, dramaatiline); epohhi- või voolustiiliks (nt romantiline, sentimentaalne stiil); keelekasutuse valdkonna järgi ajakirjandus-, teadus-, administratiiv- e kantselei-, ilukirjandusstiiliks. Stiilikujundid on ilukirjanduskeele loomise vahendid, mis saavutavad kunstilise mõju kontekstis sõnade erilise tähendusliku seostamise, erilise lausestuse või häälikulise instrumentatsiooni kaudu. Vastavalt sellele jagunevad stiilikujundid kolme põhirühma: kõne-, lause- ja kõlakujundid. TÜÜPILISUS JA ISELOOM Ilukirjanduslike teoste üheks oluliseks üldiseks omaduseks on tüüpilisus. Tüüpilisuse all mõtleme iseloomuliku, olulise ja seaduspärase esiletõstmist kujutatavas nähtuses või olukorras. Et kirjandusteose huviobjektiks on inimene, avatakse tüüpilist kõigepealt inimese iseloomu ja tema saatuse kujutamise kaudu.
annaabi.ee 
