Sellest mahukast loomingust tundsid Schuberti kaasaegsed peamiselt lühiteoseid, mis levisid kiiresti käsikirjadena. Ligi nelikümmend aastat pärast helilooja surma leidsid Schuberti loomingu austajad ühe Viini kirjastuse keldrilaost peaaegu kõik tema teoste käsikirjad. Schuberti muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika (ka instrumentaalteostes), tempo ja dünaamika kontrastid. Schubert oli klassikalise muusika ajaloos kõige suurem laulude looja (üle 600), ta muutis soololaulu võrdõiguslikuks instrumentaalzanritega. Ta kasutas ligi 90 erineva luuletaja tekste (Goethe, Shakespeare, Shiller jt). Tema laulude hulgas on nii lihtsaid salmilaule kui ka läbikomponeeritud keerukamaid struktuure. Eriti väärivad tähelepanu Schuberti laulude klaverisaated, mis polnud enam pelgalt
zanrid ja muusikavormid(nt .klassikaline sonaaditsükkel)Samas tekkisid ka täiesti uued zanrid ja tsüklid .Kammermuusikas kujunes välja klaverisaatega soololaulud,mida hakati koondama tsüklitesse. 5. Mis olid Franz Schuberti loomingu peamised teemad? Vastus:Schubert on romantilise stiili esimene silmapaistev helilooja. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused – pikk voolav meloodia (ka instrumentaalteostes), isikliku alatooniga meeleolud tundelisest lüürikast sügava traagikani, suured kontrastid. Paljud teosed jätkavad veel oma vormi ja faktuuriga klassikalist suunda, kuid uus on muusika sisu ja tunneteväljendus. 6. Mis žanrile pani aluse Schubert? Nimeta paar teost sellest žanrist. Vastus:Schubert oli ka esimene ,kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse ,millel oli läbiv peategelane ja tegevustik.Neist tuntumad on "Ilus holdrineiu" ja "Talvine teekond" 7
meeldib Arvo Pärt väga!" Sellist kiitust ei kuule kaasaegsest heliloojast rääkides kuigi tihti. Pärdi loomingut ei austata mitte ainult klassikalise muusika ringkondades (kus teda mõnikord siiski tagurlikuks ja igavaks peetakse), vaid tal on imetlejaid ka popmuusika vallas, näiteks Michael Stipe ansamblist R.E.M või Björk. Paljud Pärdi teosed on kirjutatud religioossetele tekstidele ning isegi tema instrumentaalteostes võib tihti aimata kiriklikku viirukihõngu. Ometi mõjuvad tema teosed ühtmoodi sügavalt nii uskmatutele kui usklikele. ,,See on kogu meid ümbritsevat müra arvestades otsekui lunastus," ütleb viiuldaja Gidon Kremer. Vaimsus võib viidata ultimate või väidetava mittemateriaalne reaalsus ; [1] sisemine tee , mis võimaldab isiku avastada sisuliselt tema / tema on, või "sügavaima väärtusi ja tähendusi, mida inimesed elada
segakoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile. Teos on helikeelelt rahvalaululähedane ning ühtlasi esimene eestikeelne omas zanris. Tähelepanu väärib Kreegi loomingus valitsev aupaklik ja alalhoidlik suhtumine rahvaviisidesse tema teostes on need kui omamoodi cantus firmused alati originaalkujul säilinud. Veel on Kreegile iseloomulik vokaalist lähtuv muusikaline mõlemine, mis avaldub mitte üksnes tema rohkes vokaalmuusikas, vaid ka instrumentaalteostes. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast, leidub selles ka neoklassikalisele stiilisuunale viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Väga on ta armastanud kaanonit (paljud tema rahvaviisiseaded kasutavad seda võtet). Erakordne oli ka Kreegi järjekindlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete elluviimisel
literaadi ja folkloristi G. J. Schultz-Bertrami sulest (eestikeelne tõlge Mozarti reekviemi tekstist). Teos on tuntud ka ,,Eesti reekviemi" nime all. Tähelepanu väärib Kreegi loomingus valitsev aupaklik ja alalhoidlik suhtumine rahvaviisidesse tema teostes on need kui omamoodi cantus firmused alati originaalkujul säilinud. Veel on Kreegile iseloomulik vokaalist lähtuv muusikaline mõlemine, mis avaldub mitte üksnes tema rohkes vokaalmuusikas, vaid ka instrumentaalteostes. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast, leidub selles ka neoklassikalisele stiilisuunale viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. Kreegi suurem teene on ilmselt meie vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest. Vaimulikke rahvalaule kirjutas ta üles peamiselt Läänemaal, eestlaste ja rannarootslaste aladel, aga ka saartel. Ise kasutas ta vaimulike rahvalaulude kohta toredat
annaabi.ee 
