· Kogude hooldus · Informatsiooni uuendamine · Konserveerimine · Ohuplaneering Säilitamine Säilituskava kirjalikult fikseeritud juhtdokument, mis on säilitamise korralduse aluseks ja milles sisaldub: · Säilituspoliitika · Säilikute füüsilise seisundi kontrolli ja hoolduse korraldus · Keskkonnatingimuste seire ja nende tagamine · Ohuplaneering ja julgeolek · Personali ja kasutajate koolitus · Konserveerimine · Informatsiooni uuendamine · Institutsioonidevaheline koostöö Säilitamise korraldus nõuab rmtk osakondadevahelist koostööd. Säilituskava eesmärk ja struktuur · Säilituskava eesmärk on kogude seisundi parandamine Struktuur: · Taustainfo (asutuse funktsioonid, tegevuse eesmärgid, tingimused, maj. olukord) · Keskkonnatingimuste analüüs (hoonete seisukord, teavikuid mõjutavad keskkonnatingimused) · Kogude seisundi uuring (teave säilitatavate kogude kohta)
Kes on klient? Nimeta probleeme, mus esinevadd sotsiaalabi saajatesse tõrjuvalt; mittevabatahtlikke kliente. teenuste osutamisel Klient on inimesed, kellele pakume Probleemid, mis esinevad 17. Mida tähendab mõiste teenuseid. Mittevabatahtlik on meie teenuste osutamisel: sotsiaalsed sihtrühmad? poole suunatud teenustele ja kes · Institutsioonidevaheline teeb seda vastumeelselt. Üldiselt Sotsiaalhoolekande seaduses on määratletakse inimesi sotsiaaltöö koostöö on nõrk, spetsialistide toimetulek defineeritud kui isiku või kliendina siis, kui nad suhtlevad vastutus ja tööjaotus ebaselge; perekonna. sotsiaaltöötajaga.
mitte kliendi vajadustest; · Kliendid ei ole pakutavatest teenustest teadlikud ega oska ennetavalt abi otsida (eriti suuremates linnades); · Avalikkus suhtub sotsiaalabi saajatesse tõrjuvalt; · Teenuste maht (puudub raha) on sageli ebapiisav ning abivajajate vajadused seetõttu rahuldamata; · Sotsiaalabi ja teenuste osutamine ei ole seotud tööhõive meetmetega ega motiveeri mittetöötavat tööealist inimest tööle asuma; · Institutsioonidevaheline koostöö on nõrk, spetsialistide vastutus ja tööjaotus ebaselge Hoolekande kontseptsioon · III. sektori pakutav teenuste maht on võrreldes riigisektoriga liiga väike; · Kvaliteetsete teenuste osutamiseks vajalikke spetsialiste ei ole piisavalt; · Meetmete efektiivsus sõltub suuresti teistest avalikest teenustest (nt haridus- ja tööturuteenused), mille efektiivsus on samuti madal; · Abisaajate motiveeritus oma olukorda parandada on
koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta” KOM(2008) 583 lõplik – 2008/0185 (COD) Institutsioonide vahelised lepingud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga. Näide: Institutsioonidevaheline kokkulepe, Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta 2006/C 139/01 Delegeeritud aktid ja rakendusaktid EU ÕIGUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Riikliku õiguse tõlgendamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus annab vahetult õigusi ja paneb vahetult kohustusi lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele
annaabi.ee 
