on üks uusinstitutsionalismi harudest ühes rajasõltuvuse lähenemisega ja aitab mõista, kuidas teatud oluliste sündmuste või ühiskondlike ümberkorralduste tulemusena tekivad ühel ajahetkel uued institutsioonid, mis aja möödudes ühiskonnas kinnistuvad ja loovad reegleid ning väärtusi, mis juhivad osalejate tegevust ja muutuvad neile edaspidiste otsuste tegemisel siduvaks ja ühtlasi ka institusiooni taasloovaks. Ajaloolise institutsionalismi eripäraks on ajaloolisele järjepidevusele ja õppimisele rõhumine ehk rõhumine rajasõltuvusele, mis kinnitab, et varem eksisteerinud institutsioonilistel struktuuridel on mõju hilisematele formatsioonidele. (Kuuse 2010, 11) Ajaloolised institutsionalistid pööravad tähelepanu sellele, kuidas valitsussüsteemi institutsionaalse disaini kohta tehtud otsused mõjutavad tulevikus indiviidide otsustetegemist (Lowndes 2002). Mõned autorid aga eelistavad rajasõltuvust
hea uurida · Põhiideed: o Kuidas ühildada omavahel piiramatu võimuga rahvast ning piiratud võimuga valitsust (Montesqieu) o Valimised, millega võim paika pannakse. Kui on liiga demokraatlik ja võrdne ühiskond, siis on raske kedagi millekski sundida · Üsna kirjeldav, kasutab juriidilist lähenemist. · Joonis seadusandlik võim valitseb avalikkust seadustega, täidesaatev võim otseselt mõjutades. · Kaks institutsionalismi liiki: o Klassikaline institutsionalism o Neoinstitutsionalism Behavioralism · Behaviouralism tekkis arvamusel, et institutsionalism ei seleta kõike vajalikku. Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende
vastuolu. Kapitalismi peamine vastuolu on tööstuse ja bisnessi vahel. 6. Milliseid ül nägi Veblen ette inseneridele? Tegi ettepaneku kogu ühiskondlik tootmine ja juhtimine allutada inseneride piiramatule kontrollile; luua inseneride gildid, mis oleksid poliitilised organisatsioonid, ,,insereride pöörde" (rahvamajanduse ja riigielu juhtimise üleandmine inseneride nõukogule, mis ühendaks industriaalide ja bisnesmenide tegevuse) ettevalmistamiseks. 7. Millega täiendas J. Commons institutsionalismi? (,,Rikkuse jagunemine", ,,Töölisklassi ajalugu USA-s") Pani aluse sotsiaalõiguslikule suunale institutsionaalismis. ,,Tööstusühiskonna dokumenteeritud ajalugu". Toonitas õiguse ja kogu ühiskonna elu seoseid, väites, et õigus kajastab ühiskondlikke harjumusi. Tema arvates võib kogu majandussüsteemi vaadelda tööprobleemidest lähtudes, pidades silmas eelkõige kollektiivset tegevust. Üksikasjalikult peatus efektiivsusel ja hüvede haruldusel. Need mõisted juhivad
Antud mudel aga pakub väikeriikidele korraga nii ohte kui ka võimalusi. Ohud seisnevad selles, et tsentraliseerimine vähendab väikeriikide võimalusi/eeliseid. Teisalt viitab antud lähenemine tunduvalt vähem väikeriikide probleemidele, kui suurriikide võimalustele. Sidusrühmade mudel esindab äril põhinevat visiooni sellest, kuidas tulevikus vältida fiskaalset vastutamatust ning EL-i ära kasutamist, katmaks riigil lasuvat võlga. Selle väärtused põhinevad institutsionalismi loogikal ning selle väärtused on sarnased kasumit taotlevate ettevõtete põhised – samas El loogika on vastupidiselt orienteeritud solidaarsusele ning üle-esindamisele liikmesriikide suhtes. Antud mudelit on rakendatud näiteks ESM-i ning EFSF mudelite disainimisel. Antud mudeli konteksti on rakendatud ka rahvusvahelise rahandus fondi puhul. Mudeli kontekst oleks sobilik ka suurte liikmesriikide majanduslike raskuste ületamiseks, kuid väikeriikidele see ei sobi
annaabi.ee 
