kolmandasse sambasse politseikoostöö ja õigusalane kööstöö kriminaalasjades. 2) Luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. 3) Schengeni acquis viiakse Euroopa Liidu õiguse alla. 4) Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlust laiendatakse tunduvalt. 5) Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalseks arvuks fikseeritakse 700. 6) Antakse õiguslik alus osadel liikmesriikidel soovi korral luua tihedam koostöö, millega institutsionaliseeritakse eri kiirusega edasiliikuva ELi võimaldamine (st mõned liikmesriigid saavad koostööga kaugemale minna, kui ülejäänud, juhul, kui nad on selleks valmis ja ülejäänud veel ei ole). 7) Luuakse ühine välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht, et esindada ühtselt ELi seisukohti. 8) Tehakse terve hulk redaktsioonilisi parandusi, mh antakse aluslepingutele uus numeratsioon, EL leping saab tähtede asemel numbrid.
probleeme, võib asi muutuda avalikuks - hakatakse rääkima sotsiaalse probleemi võimalusest (Schilling, lk 261). Sotsiaalseid probleeme tervikuna iseloomustab pidev muutumine: ühest ja samast nähtusest räägitakse eri aegadel erineva intensiivsusega, st eri aegadel peetakse 8 probleemseks erinevaid ilminguid. Seejuures rõhutatakse spetsialistide rolli: kui mingi sotsiaalne probleem institutsionaliseeritakse, on sellele antud n.ö ametliku probleemi staatus. Oma uurimuses kaardistasin ühiskonnast kooliklassi kanduvaid otseseid ning kaudseid sotsiaalseid probleeme ( Leino, lk 5). 9 2. Inglismaa sotsiaalhoolekande kujunemine Suurbritannia on koht kus ühiskondlik hoolekandesüsteem tekkis kõige varem. Esimeseks sammuks sinnapoole oli 1552. aasta korraldus koostada valdades ametlikud vaeste
suulise fenomenina. Teatriloos on draamal oma koht, aga see ei pea olema ainuke. Teistsuguseid tunnusteridu tuleb igatahes juurde luua. Rutt Hinrikus on näiteks esile toonud tekste, mis tegelevad individuaalse ja kollektiivse mäluga, samuti on ta ära märkinud korduva huvi nooruki kujunemisloo vastu TEINE LAINE Laias laastus annavad 90-ndate teisele poolele kuju kaks asjaolu: esiteks -- kümnendi alguse uued jooned võetakse pöördumatult ,,päris"-kirjandusse vastu, senised noored institutsionaliseeritakse ja nad elavad omakorda läbi muutusi. Teiseks -- ka uute noorte tulek kirjandusse sünnib lainena. 1980. aastate lõpul ilmnenud pöörde kehtestumine ja paigutumine kulgeb omajagu veidralt. Noortel lastakse kirjanduses suhteliselt omapäi toimetada. Kümnendi teiseks pooleks jahtuvad ühiskondlikud kired ja hakatakse vaatama, mis on vahepeal kirjanduses juhtunud. Ja tagantjärele hakatakse pidama sõdu, mis on mingis mõttes juba läbi või nõuavad ehk ainult lõppvaatust.
kaotatud, kuid vahepeal jälle taastatud) ja Lõuna-Ameerikas, Põhja-Ameerikas pole seda õieti olnudki. 20. sajandi alguses oli tsensuur alles Türgis, Venemaal ja Tsernogoorias. Scammell möönab, et on aegu ja olukordi, kus tsensuuri peetakse isegi parlamentaarsetes demokraatiates normaalseteks ja õigustatuks nt sõjaseisukord. Vähemalt teoorias peetakse tsensuuri normist kõrvalekaldeks, hädaabinõuks, mis kaotatakse niipea, kui hädaoht möödas. Kui aga tsensuur mingil põhjusel institutsionaliseeritakse, poeb tsensuur peitu seal, kus tsensuuri kõva häälega eitatakse, on ta enam-vähem kindlapeale olemas. Niisiis: tsensuur on valitseva võimu või valitseva eliidi poolt otseselt või viimase volitusel mis tahes eesmärkidel teostatav süstemaatiline kontroll ühe, mitme või kõigi kommunikatsioonivahendite sisu üle põhiseaduslike, kohtulike, administratiivsete, finantsiliste või siis ainult füüsiliste vahenditega.
annaabi.ee 
