Picasso ja Delaunay töödest. 1915. aastal hävitas kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine ,,juhuslikkuse seadusest", mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: ,,Lill-vasar" (1916), ,,Mäe laud ankurdab naba" (1925), ,,Kell ja kuulid" (1931). MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises mõttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis Picabia ja Marcel Duchamp'i eestvedamisel.
Picasso ja Delaunay töödest. 1915. aastal hävitas kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaaži, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaažitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaže looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine „juhuslikkuse seadusest“, mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: „Lill-vasar“ (1916), „Mäe laud ankurdab naba“ (1925), „Kell ja kuulid“ (1931). Jean Arp (1886 – 1966): Nimeta / Mets (1917) ● MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises mõttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis
vaimustus Picasso ja Delaunay töödest. 1915. aastal hävitas kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine ,,juhuslikkuse seadusest", mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: ,,Lill-vasar" (1916), ,,Mäe laud ankurdab naba" (1925), ,,Kell ja kuulid" (1931). MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises mõttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis Picabia ja Marcel Duchamp'i eestvedamisel.
1915. aastal hävitas kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine ,,juhuslikkuse seadusest", mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: ,,Lill-vasar" (1916), ,,Mäe laud ankurdab naba" (1925), ,,Kell ja kuulid" (1931). MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises mõttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis Picabia ja Marcel Duchamp'i eestvedamisel.
annaabi.ee 
