Sellise olukorra kujutletavus näitab, et teadvuse fenomenile ei ole veel loodusteaduslikku seletust. Ja lõpuks on see probleem eriti raske sellepärast ,et pole selge, kuidas üldse selle lahendust ära tunda. Kui saate teadlikuks oma sõltuvustest ja tingitusest, siis mõistate oma teadvust tervikuna. Teadvus on kogu see väli, millest toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks- kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Oleme seotud vaid teadvuse ühe nurgakesega, mis moodustab suurema osa meie elust
Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Kuid inimene ei teadvusta ka ärkvelolekus kõike. Näiteks ei mõtle me oma kehas toimuvatele protsessidele
Igas ajastus on mõttetargad ja prohvetid, filosoofid ning preestrid otsinud näite ja sõna abil, et inimkonda valgustatud elamise põhialustes harida ja inspireerida. Nende kangelaslikkude hingede elud on jäädvustatud iga rahvuse pühakirjadesse ja klassikatesse ning nende sõnad on säilitatud suure kirjandusena suurtes maailma raamatukogudes. Üksnes Briti Muuseum omab ligi viiskümmend miili raamaturiiuleid. Selle iidsetesse teostesse on lukustatud akumuleerunud rassi ideaalid ja inspiratsioonid. Olles pärinud nii palju tarkust, kas pole mitte hämmastav, et jääme ebatargaks?et omandades nagu me teeme, nii paljut mis on hea ja väärikas, jääme me rafineerimatuks ja väärituks? On see siis veider, et suur inimene nagu DeQuincy peaks istuma Briti Muuseumis, kurvastunud taipamisest, et ta ei elanud piisavalt kaua, et lugeda kõiki neid raamatud ja jagada seda mineviku unistajatega, nende nägemust inimese täiustamise jaoks? Kuid siiski on DeQuincy jätnud meile
keskendus kirjutamisele üliõpilaste ajalehe peatoimetaja; läks sealt edasi ühte apteeki õpipoisiks, ei saanud hakkama · 1. näidend ilmus, kui ta oli 20, kasutas teist nime, kellelegi ei meeldinud see näidend · sai teenijaga lapse, pidi maksma pojale, aga kordagi ei näinud · 1. lavastatud näidend ,,kangelaskalm", arvati, et igav ja ei meeldinud rahvale · järgmised 20-30 näidendit ei läinud kellelegi peale, suurimad inspiratsioonid norra pärismusjutud · oli bergenis, teatris det norske theater, 145 näidendit aitas lavastada, sel ajal ei kirjutanud ühtegi asja, keskendus kogemuse saamisele väga tähtsad kogemused · abiellus 1858, sai lapse, elas perega vaesuses, naise nimi oli suzanna, laps sigur oli ainus laps; ei suutnud raha teenida, et pere ülal hoida, tahtis tegelt kuulsust rohkem. jätis naise maha, rändas ringi 27 aastat, elas itaalias ja saksamaal
annaabi.ee 
