Mis on vaevus? x See, mida haige tunneb, mis teda vaevab See, mis haigus haigel on See on üks haigustunnus, mida haige tunneb Mis on õendusdiagnoos? Valige üks ÕD keskendub patsiendi haiguse leevendamisele ÕD on lühike otsus õe tähelepanekutest haige kohta x ÕD keskendub patsiendi toimetulekule ja võimalusel arvestab patsiendi arvamusega Hingamise kõrvalkahinatest kiuneid on kuulda peamiselt: valige üks või mitu lk 14 x Väljahingamisel Inspiiriumis Sissehingamisel 6 x Ekspiiriumis Kooma raskust hinnatakse... valige üks või mitu Säilinud ajukoore reflekside järgi Säilinud väikeaju reflekside järgi Orienteerumise järgi ajas, kohas, enda isikus ning situatsioonis x Säilinud ajutüve reflekside järgi Pulsi palpeerimisel hinnatakse järgnevat, välja arvatud... valige üks või mitu lk 5
(Tukiainen 2005). Hingamiskahina tüüpi ja tugevust auskulteeritakse tavalisel hingamisel. Selleks auskulteeritkse sümmeetriliselt mõlemat kopsu tagaväljadel, aksillaarselt ja eesväljadel võrdlevalt ülalt alla. Trahheaalse hingamiskahina korral on väljahingamisel tekkiv kahin sissehingamiskahinast intensiivsem, kuulatletav kaelal. Vesikulaarne hingamiskahin, mis meenutab „f”-i, on kuulatletav kopsude piirkonnas inspiiriumis ja ekspiiriumi algul. Terve lapse hingamiskahin on vesikulaarne. Bronhiaalne hingamishahin on kuulatletav rinnaku piirkonnas nii sisse- kui ka väljahingamise faasis meenutages täheühendit „gh”. Pueriilne vesikulaarne hingamiskahin esineb noorukitel, üle kopsude on kuuldav tugevnenud ekspiirium (Tukiainen 2005). Kõrvalkahinate, räginate esinemine hingamisel viitab patoloogiale. Hingamisfaaside vahekord peab olema tasakaalus, st sisse- ja väljahingamine on võrdse kestusega faasid.
Südame tiputõuke palpeerimiseks - asetatakse parem käsi nähtava tiputõuke kohale või orienteeruvalt parasternaal- ja eesmise aksillaarjoone vahelisele alale III kuni VI roiete vahemikuni. Esmalt palpeeritakse tiputõuke ala kogu peopesaga ja seejärel 2., 3. ja 4. sõrme lõpplülide volaarsepindmikuga. (Lastehaiguste... 1986.) Normoloogia Südame tiputõuge on normaalselt nähtav ja palpeeritav lapse lamades seliliasendis, hingamispeetusel inspiiriumis. Väikelastel ja asteenilistel lastel hästi nähtav ja 17 palpeeritav. Tiputõuke asukoht muutub seoses hingamisfaasidega ja lapse kehaasendi muutusega. Vastsündinul moodustavad tiputõuke südame vasak ja parem vatsake. Viiendast-kuuendast eluaastast alates ainult vasak vatsake. Südame tiputõuge on oluline südame vasaku vatsakese lateraalse piiri määramisel. (Lastehaiguste... 1986, Kallas jt
hingamisteede sulgumine, mürgistusest või infarktist tingitud hingamiskeskuse häired, südamepuudulikkus või kopsuturse, pneumotooraks, astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), tõeline või pseudokrupp, epiglotiit, kopsupõletik või kopsuemboolia. Käesolevas peatükis käsitletakse traumadega mitteseotud düspnoe põhjusi. Terminoloogia Vesikulaarne hingamiskahin – kopsude auskultatoorne normileid,on kuuldav sissehingamise ajal (inspiiriumis) ja väljahingamise (ekspiiriumi) algul. See on pehme tämbriga, meenutab F- häälikut, on sissehingamisel tavaliselt tugevam kui väljahingamisel. Bronhiaalne hingamiskahin – auskultatoorne normileid rinnaku ülaosas ja taga abaluude vahel. Bronhiaalne hingamiskahin meenutab H-häälikut, on karedam ja valjemalt kuuldav ekspiiriumis. Auskultatsioon- kuulatlusuuring. Düspnoe – raskendatud hingamistegevus koos subjektiivselt tajutava hingelduse ja hirmuga.
annaabi.ee 
