Avatäited: aknad & uksed Aken Aknatüüp, kuju, proportsioon ja mõõtmed määratakse sõltuvalt vajalikustvalgustatusest ja insolatsioonist, insolatsioonist, nähtavusest (vaade), fassaadi lahendusest, energiatõhususe nõuetest, helipidavuse nõuetest, puhastatavuse, avatavuse võimalustest/vajadusest, ilmastikukindluse nõuetest 2 1 Akna kestvust mõjutavad tegurid Päike Veeaur •difundeerub läbi tarindi
Eesti kliima Laius on Eestis häbemata suur, jääme poolustele märksa lähemale kui ekvaatorile. Enamikes kohtades nii suurel laiusel on kliima karmim. NB! Päike on energia-ja eluallikaks, kiirguse hulk on kõrgusega horisondist määratud. Troopikas on ööd enam-vähem ühepikad, seal on päikese trajektoorinurk suurem kui parasvöötmes. Laiuskraadidel on suvel suhteliselt väiksemad erinevused päikesekiirgusest kui talvel. Seega insolatsioonist ei tulene väga suurt erinevust. Küllaga on talvel erinevus päris oluline. Valget aega on refraktsiooni tõttu rohkem. Talvel väheneb pilvisuse tõttu insolatsioon veelgi. Ainult päikeseilmastik oleks järsult sõltuv sesoonsusest. Tsirkulatsioon töötab sellele vastu. Läänetuulte tõttu mõjutab läänepoolne osa kliimat enam kui itta jääv ala. Mõjutsentrid (kas keskmine õhurõhk on madal või kõrge) määravad tsirkulatsioon (õhuvoolu nende vahel).
Fassaadiplaadid Vaheseinad Vaheseinad eraldavad ruume üksteisest (kandavad ja mittekandavad) 16 Vastavalt seina tüübile esitatakse nõudeid kandvusele, helipidavusee ja tulepüsivusele. Õhumüraisolatsiooninõuded täidab massiivne või kerge ja piisavalt tihe kihiline tarind. (Slaididel veel palju materjali) Aknad Akna tüüp, kuju, proportsioon ja mõõtmed määratasesõltuvalt: · Vajalikust valgustatusest ja insolatsioonist · Nähtavusest (vaade) · Fassaadi lahendusest · Energiatõhususe nõuetest · Helipidavuse nõuetest · Puhastatavuse, avatavuse võimalustest/vajadustest · Ilmastikukindluse nõuetest 17
Hajunud kiirguse hulka, mis jõuab horisontaalsele pinnaühikule ajaühikus nim. hajunud kiirgusvooks ja tähistatakse i . Kuna hajunud kiirguse esmaallikaks on otsene päikesekiirgus, siis hajunud kiirgusvoog sõltub samadest faktoritest, mis otsekiirguse voogki: 1) Päikese kõrgusest (mida kõrgemal seda enam kiirgust); 2) atmosfääri läbipaistvusest (mida läbipaistvam seda väiksem on i ); 3) pilvede hulgast. Pilvitu ilma korral moodustab i ligikaudu 10 % insolatsioonist. Hajuskiirguse osa kasvab koos pilvisuse kasvuga. Pilves ilma korral võib suurtel laiustel madalate päikeste korral kasvada i kuni 0.7 kW/m2. Lisaks pilvedele mängib hajuskiirguse hulgale olulist rolli ka lumi. Lumikatte olemasolul kasvab otsese päikesekiirguse tagasipeegeldumine, mille mitmekordne hajumine atmosfääris kasvatab hajuskiirguse hulka. i on suvel väiksem kui talvel. Enamus hajuskiirgusest on lühilaineline. Kõrgusega hajunud kiirguse hulk väheneb
annaabi.ee 
