Tallinna Reaalkool 3D Modelleerimine Ahti Pent ja Jürgo Nooni Tallinna Reaalkool Eesmärk ·Ergutada õpilaste loovust ja insenertehnilist mõtlemist ·Selgitada tänapäevast eseme loomise protsessi ·Suurendada koostööd tööõpetuse, kunsti- ja arvutiõpetuse ja muude ainete (matemaatika, füüsika, keemia vahel · Erivajaduste õpilane saab osaleda esemete loomise protsessis Õpilane saab osaleda eseme loomisel kui: Disainer Insener Tööpingi operaator Tallinna Reaalkool Joonestamis ja modelleerimisvõimalused - võimalused CAD CAM programmid, ·BlockCAD
1. Projekt progeTiiger ProgeTiiger on HITSA Innovatsioonikeskuse (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonna) poolt ellu viidav projekt. HITSA keskendub oma tegevustes neljale valdkonnale: koolitused, õppematerjalide koostamine, Tiiger-programmid, tehnoloogiaharidus ja rahvusvahelised koostööprojektid. ProgeTiigri programmi peaeesmärk tehnoloogiahariduse lõimimisel alus-, üld- ja kutseharidusse on äratada õppijates insenertehnilist, infotehnoloogilist ja reaalteaduslikku huvi. Programmi eesmärk on arendada õppijate tehnoloogilist mõtlemist ja loogikat, koostöö- ja esinemisoskust ning loomis- ja loovtööoskust. (http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/progetiigri-programm 1.05.2014) Progetiigri programmi raames viiakse läbi õpetajate koolitusi, antakse soovitusi, luuakse õppematerjale, kuidas teisi tehnoloogiaharidusega seotud teemasid integreerida, kasutades IKT võimalusi.
o Ühiskonna klasside ja gruppide vastasseis vähenenud Postindustriaalne tööstusjärgne teenindusühiskond. o Teenindussektori kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Insener-tehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus. o Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Vajatakse haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. o Toodetud kaupade hulga asemel hinnatakse haritud spetsialiste, insenertehnilist personali. Riik ei teosta vaid poliitikat ja jälgi õiguskorda vaid seisab hea majanduse arengu eest. o Massimeedia on kujunenud postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Kirju klassistruktuur. Mitmekesised väärtused jne. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond. Info on kujunenud oluliseks kõigis elusfäärides. Avardunud on teabe edastamise võimalused. Rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele jne.
Laiade voolusängide korral nähakse ette löögipõranda pikki vuugid, mis kulgevad reeglina paisusammaste telgjoontel . Kui pikki vuukide vahe on üle 20 m tuleks ette näha lisavuugid, mis sellisel korral kulgevad ülevooluavade telgjoontel. •Filtratsioon võib kulgeda ka löögipõranda all ja seal esineb ka filtratsiooni vasturõhu nähtus. Selle nähtuse vähendamiseks nähakse ette löögipõranda alune drenaaž •Suurte energiavoogude kustutamiseks proj löögipõrandale 3 insenertehnilist lahendust: 1.löögikaev – moodustub LP allalaskmise teel vajalikul määral 2.löögisein – ehitatakse betoonseinana löögipõrandale 3.kombineeritud löögikaev - moodustub kahe eelnimetatud lahenduse kombineerimisel Risberm • Ehitatakse vastu võtmaks vee makropulsatsioonist tingitud hüdraulilisi jääkkoormusi ja vältima pinnase ärauhtumist. Rajatakse betoon või raudbetoonplaatidest. Plaadid võivad olla kas ruudu või ristküliku kujulised (joonis 3.25b)
annaabi.ee 
