sõltuvad erinevatest asjaoludest, näiteks omandatud erialast, iseloomust, majanduslikust olukorrast, huvialadest ja seotusest pere ja koduga. Hetkeolukord Bakalaureuseõppes on kõige populaarsem erialagrupp haldus ja ärikorraldus, kus õpib ligi veerand tudengitest, umbes kümnendik õpib teeninduse, humanitaaria ja sotsiaalia alasid. Inseneriteadused hõlmavad kuuendiku, loodus- ja keskkonnateadusi õpib 6% tudengitest. Magistriõppe tasemel suureneb loodusteadustes ja inseneriteadustes õppijate osakaal, kasvanud on huvi ka õpetajakoolituse ja tervise erialade vastu. Doktoritasemel on loodus- ja keskkonnateaduste õppijate osakaal magistritasemega võrreldes neljakordistunud. Ligi kahekordselt on suurenenud ka humanitaaria osakaal, insenerialade protsent on jäänud samaks, vähenenud on kõigi muude erialade osakaal. Tõhus on doktoriõpe olnud tervise erialadel, kus on saavutatud enam kui kaheksandik kõigist doktorikraadidest (Lauristin 2009: 24-25)
lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised lähendid polünoomide hulgast. Polünoomiga on lihtne opereerida. Polünoomi väärtuse arvutamisel tuleb ju teostada ainult aritmeetilisi tehteid (liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist). Näiteks taskuarvuti leiab funktsioonide a^x, sin x jms tegelike väärtuste asemel nende funktsioonide polünomiaalsete lühendite väärtusi. Polünoomi on lihtne ka diferentseerida ja integreerida. Seetõttu kasutatakse polünomiaalset lähendamist inseneriteadustes üsna palju. Käsitlesime f(x) funktsiooni lineaarset lähendit punkti x = a üumbruses, mis avaldub valemiga P_1 (x)=f(a)+f^' (a)(x-a). Funktsioon P1(x) koos oma tuletisega langeb punktis x = a kokku funktsiooniga f(x), st P_1 (a)=f(a),P_1^' (a)=f^' (a). Polünoomi P_n nimetatakse funktsiooni f Taylori polünoomiks ehk n-järku lähendiks punkti a ümbruses. Kui x a, siis kehtib ligikaudne valem f(x)P_n (x). Kui a = 0, siis nimetatakse Taylori poünoomi ka McLaurini polünoomiks
Diferentsiaali omadused. väärtusi. Polünoomi on lihtne ka diferentseerida ja integreerida. Seetõttu kasutatakse polünomiaalset lähendamist 1. d(u + v) = du + dv, 2. d(u - v) = du - dv, 3. d(uv) = vdu + udv, 4. d(Cu) = Cdu , C - konstant, 5. d() = inseneriteadustes üsna palju. kui v 0. Käsitlesime f(x) funktsiooni lineaarset lähendit punkti x = a üumbruses, mis avaldub valemiga 24. Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum, kui P_1 (x)=f(a)+f^' (a)(x-a). 1
did pol¨ unoomide hulgast. Pol¨ unoomiga on lihtne opereerida. Pol¨ unoomi v¨a¨artu- se arvutamisel tuleb ju teostada ainult aritmeetilisi tehteid (liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist). N¨aiteks taskuarvuti leiab funktsioonide ax , sin x jms tegelike v¨a¨ artuste asemel nende funktsioonide pol¨ unomiaalsete l¨ahendite v¨a¨artusi. Pol¨unoomi on lihtne ka diferentseerida ja integreerida. Seet~ottu kasu- tatakse pol¨ unomiaalset l¨ahendamist inseneriteadustes u ¨sna palju. §3.6 k¨asitlesime f (x) funktsiooni lineaarset l¨ahendit punkti x = a u ¨mbruses, mis avaldub valemiga P1 (x) = f (a) + f (a)(x - a). Funktsioon P1 (x) koos oma tuletisega langeb punktis x = a kokku funktsiooniga f (x), st P1 (a) = f (a) , P1 (a) = f (a). Lineaarfunktsiooni ehk esimese astme pol¨ unoomi P1 (x) graafik on sirge
did pol¨ unoomide hulgast. Pol¨ unoomiga on lihtne opereerida. Pol¨ unoomi v¨a¨artu- se arvutamisel tuleb ju teostada ainult aritmeetilisi tehteid (liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist). N¨aiteks taskuarvuti leiab funktsioonide ax , sin x jms tegelike v¨a¨artuste asemel nende funktsioonide pol¨ unomiaalsete l¨ahendite v¨a¨artusi. Pol¨unoomi on lihtne ka diferentseerida ja integreerida. Seet~ottu kasu- tatakse pol¨ unomiaalset l¨ahendamist inseneriteadustes u ¨sna palju. §3.6 k¨asitlesime f (x) funktsiooni lineaarset l¨ahendit punkti x = a u ¨mbruses, mis avaldub valemiga P1 (x) = f (a) + f (a)(x - a). Funktsioon P1 (x) koos oma tuletisega langeb punktis x = a kokku funktsiooniga f (x), st P1 (a) = f (a) , P1 (a) = f (a). Lineaarfunktsiooni ehk esimese astme pol¨ unoomi P1 (x) graafik on sirge. T¨apse-