kohta. 3 1. Vabadussõja algus Pärast keisri kukutamist Venemaal 1917. aasta märtsis liideti Eestimaa kubermanguga Põhja- Liivimaa, mis sai autonoomia. Ametisse nimetati kubermangukomissar Jaan Poska, seadusandliku koguna valiti 1917. aasta suvel Maanõukogu, mis moodustas Maavalitsuse. Juba aprillis 1917 oli saadi Vene ülemjuhatuse luba moodustada eesti rahvusväeosad. Aasta lõpuks formeeriti neli jalaväepolku, insenerirood, tagavarapataljon ja suurtükiväebrigaad. Diviisiülemaks määrati Johan Laidoner ja staabiülemaks määrati Jaan Soots. 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24
sõjasaagiks langes suur kogus laskemoona ja varustust. Lääne-Eesti saarestiku vallutamisega ja sõjalaevastiku viimisega Läänemerele lootsid sakslased rajada teed Petrogradi peale. Kuid järgnenud revolutsioon Venemaal ja hiljem ka Saksamaal muutsid sõja kulgu. Eesti rahvusväeosad 1917. aasta märtsis, pärast Vene revolutsiooni, algas eesti rahvusväeosade moodustamine. Aasta lõpuks formeeriti neli jalaväepolku, tagavarapataljon, insenerirood ja suurtükiväebrigaad. 1917. aasta oktoobris algas nende baasil 1. eesti diviisi formeerimine. Diviisiülemaks määrati kindralstaabi alampolkovnik Johan Laidoner ja staabiülemaks kindralstaabi alampolkovnik Jaan Soots. 1918. aasta aprillis saatsid Saksa okupatsioonivõimud diviisi laiali. Rahvusväeosadesse koondati suurem osa eesti ohvitsere ja hulk rindekogemusega sõdureid, kellest kujunes Eesti armee tuumik Vabadussõjas.
jaanuaril 1. Eesti diviisi juhtimise üle. Diviisi staabiülemaks saab seni ajutiselt diviisi juhtinud Jaan Soots ja diviisi suurtükiväe ülemaks Andres Larka. Selleks ajaks oli suurem osa eesti sõdureid Vene armeest kodumaale siirdunud ja vastmoodustatud Eesti diviis kujutas endast päris korralikku armeekorpust. Selle kooseisus oli nelja polguga jalaväebrigaad ja viie patareiga suurtükiväebrigaad. Peale nimetatude veel üks ratsapolk, üks insenerirood ning tagalaasutused. Kokku oli diviisis 750 ohvitseri ja 35 tuhat sõdurit ning väljaspool diviisi mitmesugustes üksustes ja komandodes veel 250 ohvitseri ja 15 tuhat sõdurit. Peale selle paiknes Eestis veel Vene väegrupp, mis oli küll üsna laostunud, kuid vaatamata massilisele desrteerumisele oli selles üksuses veel alles üle 200 tuhande mehe. Samuti oli siin PõhjaLätit ja LääneEesti saari okupeeriv Saksa 8. Armee, mis valmistus edasitungiks Eesti mandrile.
pühendama oma jõu ja sõjalised teadmised ning oskused oma rahva sündivale kaitseväele, kuid omavoliliselt ma rindel tegutsevast väeosast lahkuda ei või ja ei lahkugi... 21. detsembril 1917 sai Laidoner Vene vägede ülemjuhatuselt loa asuda teenistusse Eestis. Eestisse jõudis ta 1. jaanuaril 1918. 5. jaanuaril 1918 aastal asus Laidoner juhtima I Eesti diviisi. Diviisi koosseisus oli jalaväebrigaad 4 polguga ja suurtükiväebrigaad 5 patareiga (28kahurit), ratsapolk, insenerirood ja tagalaasutused. Kokku oli diviisis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit, väljaspool diviisi, mitmesugustes asutustes ja komandodes, veel 250 ohvitseri ja 15 000 sõdurit. Saksa vägede saabudes 1918. a veebruaris lahkus Laidoner kodumaalt Petrogradi (Peterburi). Sama aasta kevadel saatsid sakslased Eesti rahvusväeosad laiali. Olles Venemaal lõi Laidoner põranda all Eesti sõjaväeluure agentuuri. Vabadussõja ajal kujutasid need mehed endast hindamatut informatsiooniallikat.
Õhutõrjedivisjon Asutatud 1. oktoobril 1928, taasasutatud 22. mail 1992. Algul Tallinnas, nüüd Tapal asuv õhutõrjedivisjon on pa- taljonisuurune üksus, kelle ülesanne on sõjaajal toetada jalaväeüksusi, tagades neile kaitse vaenlase lennukite ja kopterite eest. Pioneeripataljon Pioneeripataljoni loomisajaks peetakse 15. detsembrit 1917, kui valgete poolel moodustatud Eesti diviisi koos- seisu formeeriti alampolkovnik Jaan Sootsi (diviisiülema kohusetäitja) määrusega insenerirood. Pioneeripataljon taasasutati 2. jaanuaril 2002 pioneerikoolina suurtüki- väegrupi koosseisus. 1. jaanuaril 2004 loodi pioneeripa- taljon Tapa VÕK koosseisu. Pioneeripataljonis saavad ajateenijad ülevaate pioneeri relvaliigi põhiülesannetest, nagu tõkestamine, oma üksuste liikuvuse tagamine (sh demineerimine), hukukindluse parandamine lahinguolukorras ning massihävitusrelvakaitse. Kaitseväe keskpolügoon Kaitsejõudude Keskpolügoon loodi 15. mail 1997 iseseis- va kaitseväeasutusena
annaabi.ee 
