Stuudio kunstikoolis toimub kunstitegemine registreeritud õppekavade alusel, erinevad eakohased kursused on välja töötatud lastele ja noortele vanuses 418 eluaastat. Stuudio õpilased saavad valida kunstikooli programmi läbimise ja lihtsalt oma rõõmuks kunstitegemise vahel. Sally Stuudio on pälvinud tunnustust projektide ja näitustega, mis lammutavad barjääre kunsti ja igapäevase elu vahel, samuti laste loomingu ja profikunsti vahel. Toredaks ja õpilasi innustavaks traditsiooniks on kujunenud temaatilised aastanäitused. Nende tunnuseks on läbi aastate olnud uurimuslik iseloom, erinevate kultuuri- ja eluvaldkondade vaheliste seoste avamine ning esteetilise ja eetilise dimensiooni ühendamine. Näiteks "Lapsed ja moodne kunst" (19951997); "Tallinna Punane Raamat" (2000); "Eesti märk" (2001); "Kingitused tulevikku" (2003). Alates 2005. aastast tegutseb stuudio juures laste ja noorte Kunstiteadlikkuse Keskus, mille
õppimiseks. Eelõppekava alustes tõdetakse, et lapse eelõpetuse kava võib koostada igale lapsele eraldi või kogu rühmale koos. Individuaalne eelõpetuse kava ja tepstamine ei vähenda sotsiaalse kasvatuse ja rühma tähtsust. Lapse eelõpetuse kavandamine tähendab seda, et õpetaja koostab koos lapsevanematega ja lapse endaga lapsele individuaalse eelõpetuse kava. Kavandamisel on oluline lapse enda nägemus, et eelõpetus kujuneks lapsele soovituks ja innustavaks. Eelõpetuse individuaalseks kavandamiseks on loodud mudel. Lapse eelõpetuse kava koostamine lähtub vanemate, õpetajate ja lapse ühisest kultuuri- ja lapsekäsitusest. Lapse eelõpetuse kavandamine käivitub eelõpetuse eesmärkide alusel. Eelkoolipedagoogika ja arengupsühholoogia alased teadmised annavad õpetajale käsituse õppimise ja kasvamise põhimõtetest, protsessist ja ilmingutest.
Ta on rohkem konsulteerija rollis, aitab lahendada tekkivaid lahkarvamusi ja algatab diskussioone (Alas 1999). Selline juht võib osutuda alluvate lemmikuks, kuna talle omistatakse palju positiivseid omadusi. 2.3 Karismaatiline juht Motiveerivamailt mõjub alluvatele karismaatiline juht. Karismaatilise liidri üha olulisemaks tunnuseks on saamas tema valdkonna alane kompetentsus, millega seonduvad tema omadused, oskused ja tõekspidamised (Türk n.d.). Teda peetakse innustavaks, mis aitab organisatsiooni eesmärke alluvate seas populaaseks ja ihaldusväärseks muuta, see aitab inimesed nende eesmärkide nimel tööle panna. Nii et ühendatud on nii praktiline kui ideaalne külg, mis ongi karismaatiliseks peetavate juhtide edu allikaks (Alas 2008, 121). 2.4 Autokraatlik juht Viimaseks juhitüübiks selgus individualistlik autokraat, kui eelnevad juhitüübid olid motiveerivad ja positiivsed, siis selle juhi stiil on pigem negatiivne. Seda juhitüüpi
kaastöötajatega head suhted. Kerge on töötada organisatsioonis, kus väärtustatakse inimestevahelisi suhteid ja jagatakse toetust ka siis kui töös juhtub ette tulema vigu. Pinged kaastöötajate vahel pärsivad mõtlemist ja tekitavad pigem rahulolematust. Töökultuur ja juhtimise kvaliteet Kõige motiveerivamalt mõjub alluvatele karismaatiline juht. Sellist juhti peetakse inspireerivaks ja intellektuaalselt innustavaks, mis võimaldab tal oma visiooni organisatsiooni tulevikust alluvate seas populaarseks ja ihaldusväärseks objektiks muuta ning inimesed seda tulemuslikult ellu viima suunata. (Alas 2004: 121) Tööõhkkonna mõjutamise, firmale soodsate tähenduste loomise ja töötajate meeleolude kujundamise ühe vahendina sõnastatakse ettevõtte missioon ja põhiväärused, mis aga siiski ei taga veel heaks tööks soodsat õhkkonda. Juhtide toiminguid jälgitakse teraselt ning nende
personali vajaduse; 2) saavutab ette antud müügiplaanid igapäevaste tulemtegurite (personal, ruum, kaup) juhtimise näol. (On ette planeeritud päevamüük, kuumüük); 3) hindab saavutatud tulemusi - eesmärgiga teha järeldusi edaspidiseks (võibolla on vaja personali kokku tõmmata/juurde võtta või hoopis suunata teistesse töölõikudesse, teeb kindlaks, kas ressursse on kasutatud efektiivselt); 4) on innustavaks eeskujuks oma töötajatele. Töötajad peaksid olema motiveeritud töötama antud srtuktuuri üksuses; 5) pakub töötajatele karjääriplaneerimise võimalusi. Viib regulaarselt läbi arenguvestlusi; 6) delegeerib vastutust teistele olles ise arendaja. 7) eristab olulise ebaolulisest. (Kas ja kuidas on vaja reageerida keskkonnast tulevatele muutustele just praegu kohe täna või on võimalik vaadata, mis saab homme?).
eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks ,,mis sorti inimeseks peaksin ma saama?" See püüab kujundada täiuslikke inimesi, kes toimiksid spontaanse headuse alusel ning oleksid innustavaks eeskujuks. Areetilisse teleoloogia mõiste keskendub eesmärgile elada hästi ja saavutada täius. Deontiliste süsteemide areetiline kriitika: 1) nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; 2) nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; 3) nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; 4) nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi ning ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti. Lk 253 Pojman 51
eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks „mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ See püüab kujundada täiuslikke inimesi, kes toimiksid spontaanse headuse alusel ning oleksid innustavaks eeskujuks. Areetilisse teleoloogia mõiste keskendub eesmärgile – elada hästi ja saavutada täius. Deontiliste süsteemide areetiline kriitika: 1) nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; 2) nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; 3) nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; 4) nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi ning ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti. Lk 253 Pojman 51