Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja tööhõivestruktuurile, võrgustumine (Eestis asuvad firmad, ka väikefirmad lülituvad üha enam rahvuvahelistesse võrgustikesse), tehnoloogiline areng. Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonkesksesse majandusse, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena (ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele pole võimalikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes, väikeriigile on oluline tagada kogu elanikkonnale põhimõtteline juurdepääs haridusele, materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid (mittemateriaalne tarbimine, ökoloogilised elulaadimuutused - oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks). Sotsiaalselt sidus ühiskond. Sotsiaalne kaasatus (ühiskonna kihistus on vähenenud, kvaliteetne
võimaluste näitajatest ka tõrjutust peegeldav pikaajalise töötuse näitaja. Kõigi nende näitajate järgi on aga olukord Eestis siiski kehvem EL keskmisest. Haridusest väljalangemine on Eestis olnud madalam kui EL-s keskmiselt. Samuti vähemalt keskharidusega inimeste osatähtsus on Eestis kõrgem kui EL-s keskmiselt. Need trendid on olnud viimasel kümnendil ka positiivsel arenguteel. Kõrgtehnoloogilisele innovatsioonikesksele majandusele ülemineku seisukohalt ühe olulise eelduse täitmine oleks loodus- ja täppisteadustes ning tehnikaaladel kõrghariduse saanute osatähtsuse kasv. Eestis on see näitaja võrreldes kümnendi algusega tõusnud, aga alates 2007. aastast langev. EL riikide hulgas oleme selle näitaja osas keskmisest allpool. (Oras, K. 2012 Eesti Statistikaameti internetiblogi) 1. Säästev areng. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/2853 [12.11.2012] 2. Säästev areng. Maailm
Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja tööhõivestruktuurile, võrgustumine (Eestis asuvad firmad, ka väikefirmad lülituvad üha enam rahvuvahelistesse võrgustikesse), tehnoloogiline areng. Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonkesksesse majandusse, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena (ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele pole võimalikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes, väikeriigile on oluline tagada kogu elanikkonnale põhimõtteline juurdepääs haridusele, materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid (mittemateriaalne tarbimine, ökoloogilised elulaadimuutused - oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks). Sotsiaalselt sidus ühiskond Seda iseloomustavad üldtunnustatud ja omaksvõetud
Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja tööhõivestruktuurile, võrgustumine (Eestis asuvad firmad, ka väikefirmad lülituvad üha enam rahvuvahelistesse võrgustikesse), tehnoloogiline areng. Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonkesksesse majandusse, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena (ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele pole võimalikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes, väikeriigile on oluline tagada kogu elanikkonnale põhimõtteline juurdepääs haridusele, materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid (mittemateriaalne tarbimine, ökoloogilised elulaadimuutused - oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks). Sotsiaalselt sidus ühiskond. Sotsiaalne kaasatus (ühiskonna kihistus on vähenenud,