o regulatsioonidele vastavuse tagamine 5. Kuidas innovaatilised lahendid levivad? Levik on protsess, mille abil aja jooksul innovatsiooni sotsiaalse süsteemi liikmete seas teatud kanaleid pidi teadvustatakse. Innovatsioon levib niiöelda doominoefektina, kus innovaatorid tekitavad huvi varastes kasutajates need varases enamuses ja nii edasi. Varane kasutaja ehk juhttarbija on tüüpjuhul kogenud ja detailidesse süüviv, pakkudes innovaatoritele olulist tagasisidet uue lahendi või selle jaotuse ja klienditoe jätkuvaks täiustamiseks. 6. Miks innovatsioonid vahel ebaõnnestuvad? Väärarusaamad innovatsioonist (Tidd õpik 2.3) Enamik innovatsioone paraku ebaõnnestub Ebaõnnestumine kahjustab töömoraali, kuid on samas õpetlik ja arendav Ebaedu võib tuleneda raha vähesusest, oskuste ja kogemuste puudusest või seniste eesmärkidega sobimatusest
10. regulatsioonidele vastavuse tagamine 6. Kuidas innovaatilised lahendid levivad? Levitamine on protsess, mille abil aja jooksul innovatsiooni sotsiaalse süsteemi liikmete seas teatud kanaleid pidi teadvustatakse. Innovatsioon levib niiöelda doominoefektina, kus innovaatorid tekitavad huvi varastes kasutajates - need varases enamuses ja nii edasi. Varane kasutaja ehk juhttarbija on enamasti kogenud ja detailidesse süüviv, pakkudes innovaatoritele olulist tagasisidet uue lahendi või selle jaotuse ja klienditoe jätkuvaks täiustamiseks. 7. Miks innovatsioonid vahel ebaõnnestuvad? Väärarusaamad innovatsioonist (Tidd eestikeelne õpik 2.3) Erinevad tõendid selle kohta, et innovatsioon pole automaatselt edukas. Isegi väga suure hulga ressursside panustamine probleemi lahendamisele ei garanteeri edu. See on riskantne ja ebakindel tegevus (tehnoloogia, konkurentsi olemus, selle turu
võtmine 5. Kinnitamine (confirmation) – lõplik innovatsiooni omaksvõtmine (või hülgamine) See teooria rõhutab muuhulgas sotsiaalse surve suurt osatähtsust uue idee, uskumuse v hoiaku, ka käitumisviisi, samuti uue toote või teenuse kommunikeerimisel ning tunnustamisel. Inimesed kalduvad omaks võtma pigem neid muutusi, mis on tunnustatud neile olulise isiku v grupi poolt. Seega võib olla efektiivne suunata oma esmane tegevus ning panustada pigem innovaatoritele ja varajastele omaksvõtjatele, et need omakorda innustaks teisi. Eesmärgi püstitamise teooria/Goal-setting theory seisukoht on, et spetsiifilised eesmärgid suurendavad tulemuslikkust. Samas on ka teada, et püstitatud eesmärk peab siiski olema või vähemalt tunduma olevat jõukohane ja kättesaadav (Maslow, 2007), vastasel korral ei pruugi inimene leida muutuseks piisavat motivatsiooni. Ka liiga lihtsad väljakutsed ei pruugi motiveerida olles igavad. Eesmärgile
erinevaid e-õppe omaksvõtjate gruppe kutseõpetajate hulgas. Keskseteks küsimusteks on, millised hoiakud ja väärtused iseloomustavad erinevaid õpetajate kategooriaid (nt varajasi kasutajaid ja viivitajaid)? Kuivõrd erinevad erinevate kutseõpetajate gruppide puhul e-õppe kasutamise viisid ja põhjused? Milliseid e-õppe kasutamist takistavaid barjääre võib erinevate gruppide puhul täheldada? Kas gruppe iseloomustavad erinevad ootused infrastruktuuri ja tugisüsteemide osas (nt pole innovaatoritele ja varajastele omaksvõtjatele nii oluline tugisüsteemide efektiivne toimimine kui nt hilise enamuse jaoks)? Mis motiveerib erinevaid gruppe e-õpet õpetamisel rakendama? Reaalne analüüs tehti 2007. aastal erinevate kõrg- ja kutseõppe asutuste seas, kus vastajad olid õppejõud. Selgus, et innovaatorid hakkavad kohe kasutama nii uusi tehnoloogiaid kui ka e- kursusi, varajane vähemus võtab uued tehnoloogiad valdavalt kohe kasutusele, aga e-
5. Kinnitamine (confirmation) lõplik innovatsiooni omaksvõtmine (või hülgamine) See teooria rõhutab muuhulgas sotsiaalse surve suurt osatähtsust uue idee, uskumuse v hoiaku, ka käitumisviisi, samuti uue toote või teenuse kommunikeerimisel ning tunnustamisel. Inimesed kalduvad omaks võtma pigem neid muutusi, mis on tunnustatud neile olulise isiku v grupi poolt. Seega võib olla efektiivne suunata oma esmane tegevus ning panustada pigem innovaatoritele ja varajastele omaksvõtjatele, et need omakorda innustaks teisi. Eesmärgi püstitamise teooria/Goal-setting theory seisukoht on, et spetsiifilised eesmärgid suurendavad tulemuslikkust. Samas on ka teada, et püstitatud eesmärk peab siiski olema või vähemalt tunduma olevat jõukohane ja kättesaadav (Maslow, 2007), vastasel korral ei pruugi inimene leida muutuseks piisavat motivatsiooni. Ka liiga lihtsad väljakutsed ei pruugi motiveerida olles igavad. Eesmärgile