kõrge. Aastatel 1687-88 oli Eesti alal kokku 49 kooli, rohkem kui 1060 õpilasega. Levis lugemisoskus, mis omakorda sai eelduseks kirjasõna levikule. 17. sajandi lõpul oli raamatute väljaandmine juba küllaltki elav (Riias Fischeri trükikoda). Aastatel 1631-1710 ilmus eesti keeles 40-45 raamatut. Kolmest raamatust 1727. a- J.A.Freylinghausen: ,,Ordung des Heils" (,,Jummala Nou innimesse iggawessest Önnistustest....") Raamatu sisu (ajalugu): Tegemist on väikse 20-leheküljelise raamatuga. Kuigi seda trükiti korduvalt, isegi veel 19. sajandil, ütleb ,,Eesti kirjanduse ajalugu", et varaseim säilinud eksemplar pärineb 1766. aastast.15 Kuninglikus Raamatukogus on aga säilinud selle 2. trükk 1729. aastast (Kat. 89-186, 8o) ja Ülikooli Raamatukogus 3. trükk 1743. aastast (Th. bis 33947). Viimasele on volditud lisalehel lõpus juurde lisatud ükskord üks
tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk ,,Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat" (Halle, 1721), millest ilmus (kuni 1850. aastani) kokku 46 kordusväljaannet. Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke ,,Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest" (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel toimetati põhjalikult Uue Testamendi 1715. aasta tõlget ning anti välja selle kordustrükk (1729). A. Thor Helle olulisimaks panuseks eesti kultuuriloos on Vana Testamendi tõlke organiseerimine ja toimetamine, mis viis esimese eestikeelse täispiibli ,,Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna" ilmumiseni 1739. aastal
raamatuid lugema. (Eisen 1989, lk. 195) 8 Kuigi pietism oli valitseva ideoloogia levitamise vahend ning jäi talurahva enamikule võõraks, aitas pietistude tegevus objektiivselt kaasa rahvahariduse edendamisele. Kirik hakkas pietismi mõjul Põhjasõja järel rahva õpetamisele jälle rohkem tähelepanu osutama. H. Gutsleffi tõlgitud ja mitmes trükis ilmunud “Jummala Nou Innimesse iggawessest önnistusest” kujunes otsekui pietistliku õpetuse käsiraamatuks. (Eisen 1989. lk. 195) 1730. aastatel hakkas luteri usu kirikuga tõsiselt võistlema hernhuutlus (radikaalne pietism). Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi koole, et seal noori ette valmistada kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks
tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat“ Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke „Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest“ (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel toimetati põhjalikult Uue Testamendi 1715. aasta tõlget ning anti välja selle kordustrükk (1729). A. Thor Helle olulisimaks panuseks eesti kultuuriloos on Vana Testamendi tõlke organiseerimine ja toimetamine, mis viis esimese eestikeelse täispiibli „Piibli Ramat, se on keik se Jummala
annaabi.ee 
