hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine. Nimetus autonoomne põhineb arusaamal, et selle süsteemi poolt innerveeritavate elundite talitlus toimub spontaanselt, tahtele allumatult. Kuid selline nimetus on tinglik, kuna suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele, nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele. Peale siseelundite talitlusi reguleeriva toime teostab vegetatiivne NS skeletilihaste ja meeleelundite troofilist innervatsiooni - avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele. Veget. NS-I erutumisel eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, mida nim. mediaatoriteks (ülekandjateks). Nende vahendusel (atsetüülkoliin, epinefriin=noradrenalin) antakse erutus edasi ganglionides (sünapsides), aga samuti postganglionaarsetelt närvikiudedelt
➔ innerveerib seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid e elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine ● töötab meie tahtest ja ja teadvusest sõltumatult, on seega AUTONOOMNE NS - on lahutamatus seoses kehaNS-ga - allub peaaju kontrollile ● suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele - nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele - seetõttu on vegetatiivse NS-i nimetamine autonoomseks TINGLIK! ● vegetatiivse NS-i erutumisel: - eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, MEDIAATOREID! - mediaatorite vahendusel (atsetüülkoliin, epinerfiin=noradrenaliin) -> erutus ganglionides (sünapsides) - samuti -> ka postganglionaarsetelt närvikudedelt elunditele. - Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju hormoonid ja mitmed ravimid (stimuleerivad, blokeerivad)
Hallainel eristatakse ees- ja tagasarvi, rinna- ja nimmepiirkonnas veel külgsarvi. Seljaaju ülesanded: 1) Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon toimuvad refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2) Juhtefunktsioon vahejaam erutuse ülekandel teistesse närvikeskustesse. Seljaaju teatavaid piirkondi koos neile vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Vastavalt seljaaju poolt innerveeritavatele piirkondadele saab keha jagada segmentideks metameeridek teatud seljaaju osa kontrollib teatud keha osa, saab kontrollida seljaaju tööd (põlverefleks) Seljaaju saab impulsse: · Puutesensoritelt · Valusensoritelt · Temperatuurisensoritelt · Propriosensoritelt · Vistserosensoritelt Need impulsid liiguvad seljaaju selgmisse juurde spinaalganglioni (moodustunud närvirakkudest) sensoorsed närvikiud. Impulsid liiguvad seejärel tagasarvest vaheneuronile
eesmise, tagumise ja külgmise seljaajuväädi. Seljaaju ülesanded: 1 Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon – toimuvad refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2 Juhtefunktsioon – vahejaam erutuse ülekandel teistesse närvikeskustesse. Seljaaju teatavaid piirkondi koos neile vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Vastavalt seljaaju poolt innerveeritavatele piirkondadele saab keha jagada segmentideks – metameerideks– teatud seljaaju osa kontrollib teatud keha osa, saab kontrollida seljaaju tööd (põlverefleks) Seljaaju saab impulsse: Puutesensoritelt Valusensoritelt Temperatuurisensoritelt Propriosensoritelt Vistserosensoritelt Need impulsid liiguvad seljaaju selgmisse juurde – spinaalganglioni (moodustunud närvirakkudest) – sensoorsed närvikiud
annaabi.ee 
