Kusepidamatus (enurees). „...mittetahtlik urineeritamine nii päeval kui öösel lastel, kes viieaastased või vanemad ja kel puuduvad sünniüärase või hiljem tekkinud puuded või urineerimissüsteem innervatsiooni häired“. Inkontinentsuse esinemissagedus. Günekoloogia-, teraapia-, kirurgia-, laste-, ortopeediaosakonnas. Eritamisharjumuste muutused Neurogeenne põis. Häired põie innervatsioonis (varustatuses närvidega), mis võib põhjustada erineval astmel inkontinentsust. 1. Inimene tajub urineerimisvajadust, kuid kuna puudub tserebraalne inhibitsioon (peaajust lähtuv pärsing), tõmbub põis kiiresti kokku, tekkides täispõie tühjendamise ja inkontinentsuse. 2. Täispõis tühjeneb reflektoorselt, ilma et pt urineerimisvajadust tunneks. 3. Atooniline (pinguseta) põis, sellisel juhul koguneb põis nii täis, et hakkab
Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, kusjuures KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele. Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju. See on arenguliselt kõige vanem aju osa. Enamus selle moodustistest on mõnevõrra sarnased seljaajuga. Ajutüves paiknevad peaajunärvide tuumad, mis osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis. Funktsioonilt on ajutüve tuumad tingimatute reflekside keskuseks, mille vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon - hingamise, südametegevuse, seedimise jm. autonoomne regulatsioon. Väikeaju võib arengulooliselt pidada ajutüve hulka kuuluvaks, kuid ta erineb viimasest struktuuri poolest ega sisalda peaajunärvide tuumi. Suuraju poolkerad kujunesid
PIKLIKAJU VÄIKEAJU - poolkerad - uss Ajutüve hulka kuuluvad: ● PIKLIK AJU ● AJUSILD ● KESKAJU ● VAHEAJU ➔ arenguliselt vanim ajuosa ➔ enamus selle moodustistest on sarnased seljaajuga Ajutüves paiknevad: ● peaajunärvide tuumad - osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis Funktsioonilt on ajutüve tuumad ● tingimatute reflekside keskuseks - nende vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon: - hingamise, südametegevuse, seedimise jm autonoomne regulatsioon ● Väikeaju kuulub arengulooliselt ajutüve hulka - aga erineb ajutüvest struktuuri poolest - ega sisalda peaajunärvide tuumi 9
- keskaju; - vaheaju; - otsaju, mis koosneb kahest poolkerast. Peale nende viie osa võib eristada peaajus veel kolme osa: - ajutüvi; - väikeaju; - suuraju e. peaaju suured poolkerad. Need kolm osa on omavahel tihedalt seotud, kuid erinevad omavahel arenemise ja ehituse, samuti funktsioonide poolest. Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju. Ajutüves asuvad peaajunärvide tuumad, mis osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis. Nende tuumade kaudu toimub hingamise, südametegevuse, seedimise jt. autonoomne regulatsioon. Suuraju poolkerad on oma arenguastmes saavutanud kõrgeima taseme. Poolkerade koor on kesknärvisüsteemi kõrgeim osa, millega on seotud mõtlemine ja kõnevõime. Ajukoore ja lähemate koorealuste tuumade funktsiooni nimetatakse kõrgemaks närvitalitluseks. Selle aluseks on tingitud refleksid, mille abil toimub ajukoore kontroll kesknärvisüsteemi
annaabi.ee 
