noor-lõhedele. [6] Kisutsi kasvatamine toimub peamiselt haudejaamades. Suguküpsed täiskasvanud on jaotatud gruppidesse: paaris ja paaritu aasta kudejad. Sügisel valitakse suguküpsed haudekalad merest välja ja viiakse magevee mahutitesse, kus leiab aset kudemine. Emane lõhe on valmis kudemiseks siis, kui tema mari väljub õrnalt alakõhule vajutades. Kui mari on eemaldatud ja paari isase lõhe poolt viljastatud, pannakse viljastatud mari haudumiskandikutele inkubatsiooniks. Selleks ajaks, kui esineb silmtäpp faas, valatakse munad ühelt kandikult 8 teisele ja korjatakse välja viljastumata munad. Munade inkubatsiooniks on vajalik 12 °C vesi. [6] Joonis 8 on olemas skeem, kuidas kalakasvatustes toimub kisutsi kasvatamine. Joonis 8. Kasutatud kirjandus [1] Euroopa kalad, P. J. Miller ja M. J. Loates, 2006 eesti entsüklopeedia kirjastus, lk 94
· Vältida bakterite paljunemist. · Hävitada bakterid. 6.2. TOIDUINFEKTSIOONID: Nakkushaigustesse haigestumisele eelneb alati tõvestavate pisikute sissetungimine organismi, mida nimetatakse nakatumiseks. Nakatumise tagajärjel areneb kas tüüpiline haigestumine kerge või ebaselge haiguspildiga haigusprotsess pisikukandlus, mille puhul inimene ise võib jääda ka täiesti terveks. Nakatumisest kuni haigusnähtude tekkimiseni möödub teatud aeg, mida nimetatakse inkubatsiooniks ehk peiteajaks. Sel ajal mikroobid paljunevad organismis, kuigi inimene on veel praktiliselt terve. Inkubatsiooniaja kestvus on iga haiguse puhul erinev. Nakkushaiguste tekkimisel ja levikul etendavad osa 3 põhilist lüli: · nakkusallikas · nakkuse levimise teed. · vastuvõtlik organism. Nakatumise allikad · Haigustekitajatega nakatunud toit( bakterid, seened, viirused) · haiged inimesed või loomad. · tervenenud mikroobikandjad. · mittehaigestunud mikroobikandjad
tumedate tähnidega. Nokk on heledam kui isasvuttidel, hallikaspruun. Jalad on heleroosad, kloaagi ümbruse nahk sinakashall. Noorlinnud sarnanevad algul emaslindudega, sulestiku värvus on aga ühetoonilisem. Eestis vutte peetakse Eestis Rene Treieri tõuvutifarmis Jõgeva maakonnas Äksis. Vähesed vuttide harrastuskasvatajad Eestis ei ole tõuaretuses määravad. R. Treieri tõuvutifarmis toimub vutimunade täistsükliline tootmine. Farmi moodustavad eriruumid inkubatsiooniks, noorvuttide kasvatamiseks ja vutimunade tootmiseks. Noorvutte kasvatatakse allapanul, munejad vutid peetakse puurides. Hetkel on turu nõudlus vutimunade ja lihavuti järele jälle tõusnud ning seega on aeg soodne neile ettevõtjatele, kes on huvitatud oma vutifarmi rajamisest. Paarisajapealise vutikarja pidamine on jõukohane ka turismitalu pidajatele, kes soovivad külastajatele midagi eksootilist pakkuda.
jejuni subsp. doylei (reservuaariga inimestel) põhjustab gastroenteriiti, gastriiti, septitseemiat. • Üldiselt esineb äge kõhulahtisus, väsimus, palavik, kõhuvalu tenesmidega. Väljaheites on rohkelt verd. Enamasti on infektsioonid iseparanevad, kuid võivad kesta nädala või rohkem. Diagnostika. Mikroskoopia on mõttetu. Kasutatakse külvi spetsiaalsöötmetel, inkubeeritakse vähenenud hapnikuga, enama CO2-ga, kõrgematel temperatuuridel. Vajab inkubatsiooniks 2 või rohkem päeva. Ravi ja profülaktika. Gastroenteriit on iseparanev, ravis vedeliku ja elektrolüütide manustamine. Tõsist gastroenteriiti ja septitseemiat ravitakse erütromütsiiniga, võimalik on ka tetratsükliinide või fluorokinoloonide kasutamine. Gastroenteriidi levikut tõkestavad: korralik kokkamine, piima pastöriseerimine, veekogude saastumise vältimine.
annaabi.ee 
