Tüüpiliseks oli ka troonil istuv valitseja ning tema ees kummarduvad ning andamitega koormatud alamad. Inimfiguurid on reljeefidel üsna kohmakalt kujutatud , samas aga detailid on äärmiselt täpsed. Käte ja jalgade lihased , relvad ja riietus on piinliku täpsusega. Kujude poosid olid puised ja tardunud , aga samas suursugused , võimukad ja ähvardavad. Suurt tähelepanu oli pööratud silmadele. Neid kujutati suurte ja intensiivsetena , sageli kasutati ka inkrustatsiooni ehk värvilise materjali asetamist süvenditesse. Üldiselt oli Mesopotaamia kunst suhteliselt suursugune ja valitsejaid ülistav. Kasutatud kirjandus Jaak Kangilaski `'Üldine kunstiajalugu''
nurgake esivanemate portreebüstidega (ka keiser Augustuse täisskulptuur) Ajaloolised relieefid roomlased kujutasid ajaloosündmusi hästi tõetruult (keiser Trajaanus? Oli kaetud üleni relieefidega) Ara Pacis- rahujumalannale pühendatud altar Kõrged sambad, mille otsas oli kellegi kuju (Londonis admiral Nelsoni sammas) Ratsafiguurid, mida hakkasid tegema roomlased Maalikunst (Rooma) Saab tunda õppida, tänu Pompeii väljakaevamistele Eristatakse nelja stiili: Inkrustatsiooni-stiil valitses Tuffi perioodi ajal, seinad imiteerisid kivikonstruktsioone Arhitektuuri-stiil arhitektuuri osad maaliti seinale perspektiivses lühenduses (nimetu stiil) Sein sai ruumi piirava tähenduse Lopsakas ja fantaasiaküllane ruum Varakristlik kunst (esimese aastatuhande esimene pool) Rooma riigi territooriumil kristlaste poolt tehtud kunst Bütsantsi kunst (476-1453) Ida-Rooma ehk bütsantsi territooriumil tehtud kunst
Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestauraator MR11 Vana-Kreeka mööbli materjalideks olid: puit-pähkel, tamm, küpress, seeder ja oliivipuu. Kehvem mööbel kaeti tihti väärtuslikuma puidu vineeriga, metalli või luuga. Kõige odavam oli lihtsalt värvitud. Kaunistustehnikatest kasutati nikerdust, inkrustatsiooni ja intarsiat, viimastes kasutati hõbedat, eriveid puuliike ja elevandiluud ja kilpkonnaluud. Oli arenenud ka oskus puitu painutada. VOODI kline kasutati ka kushetina puhke ja söögidiivanina, kuna kreeklased sõid pool lebades. Voodi oli raamkonstuktsioooniga, sirgete allapoole ahenevate postjalgadega, mis ühe otsas moodustasidka kõrgema peatsi. Jalad kordasid samba vorme. Kline juurde kuulus kindlasti ka jalapink. Söömise ajaks tõsteti peatsipoolele nelinurkne väike laud
saj.), Pavia toomkirik (12.saj). Kõigile neile kirikutele on iseloomulik lihtne ühe või kolme apsiidiga kooriosa, enamasti toevaheldusega eraldatud suhteliselt laiad löövid, välisseinad on kaunistatud liseenide, kaarfriiside ja kääbusgaleriidega. Basilikaalsete ehitiste kõrval loodi Lombardias tol ajal ka huvitavaid tsentraalehitisi, mille näideteks võiksid olla 12.sajandist pärinevad Cremona ja Parma baptisteeriumid. Toskaana romaani koolkonna ehitusi on nimetatud ka "inkrustatsiooni stiilis" kirikuteks, sest nad on nii seest kui ka väljast kaetud värvilise marmortahveldusega , millest moodustub range geomeetriline mosaiik (San Miniato kirik Firenzes, 11.-13.saj. ja Firenze baptisteerium, 11.saj.) Toskaana koolkonna tuntuimate arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad ka Pisa kompleks (Toomkirik, baptisteerium ja kellatorn, 11.-13.saj. ning San Michele in Foro kirik Luccas, 11.-14.saj.). Viimane paistab silma oma ebatavaliselt kõrge fassaadiga, mis
annaabi.ee 
