33. Õigusaktide süstematiseerimine on riiklik tegevus, mille eesmärk on korrastada seadusandlus, viia need teatud süsteemi. Tuntakse kaht põhilist süstematiseerimise viisi: Inkorporeerimine: õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude vormelises järjestuses. Inkorporeerimise otsuse langetab pädev riigiorgan, kes määrab ka inkorporrerimise põhimõtted, ülesanded ning lubatud tehnilised võtted. Inkorporeerimisel ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte. Jaotatakse ametlikuks ja mitteametlikuks. Kodifitseerimisel kooskõlastatakse süsteemselt ja sünteesivalt laialipaisatud õigusnormid, kõrvaldatakse nende vasturääkivused, reguleeritakse täiendavalt üksikute õigusnormide senised lüngad, vajaduse korral täiendatakse terviklikku kogumit aluseid või korda reguleerivate või mõistet avavate uute õigusnormidega, kõrvaldatakse osalised või täielikud
ning vastavate organisatsioonide omavahelise suhtlemisega. Õiguse süsteemi aluseks on eelkõige õigusnormide ja seadusandja lähem eesmärk, see on pigem vormiline, riigi põhifunktsioonide aluseks aga võetakse suisuline külg. Õigusaktid on koondatud teatud süsteemi kahel erineval viisil: 1) inkorporeerimine-süstematiseerimine kronoloogilises järjekorras. Selle näiteks on kogumik Eesti Seadus. Põhierinevus kodifitseerimise ja inkorporeeimise vahel tuleneb sellest, et inkorporeerimisel akte ei muudeta ega täiendata; 2) kodifitseerimine paljude üksikute normide või aktide kogumine mingi õigusharu ulatuses. Näiteks koondab kriminaalkoodeks kõiki kriminaalõigust reguleerivaid sätteid. Kodifitseerimisel kõrvaldatakse kõik erinevused ja vatuolud eri aktide vahel ja antakse neile ühtne hinnang. Sageli saab sellest hinnangust uus ÕLA, millel on seaduse jõud. Tihti kehtestatakse see seadusega ning nii tekib uus akt
79 Tuntakse kahte põhilist süstematiseerimise viisi: 1) inkorporeerimine - õigusaktide (enamasti seaduste kui õigustloovate aktide) koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Inkorporeerimise otsustuse langetab pädev riigiorgan (enamasti parlament või valitsus), kes määrab ka inkorporeerimise põhimõtted, ülesanded ning lubatud tehnilised võtted. Inkorporeerimisel ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte (selles on erinevus kodifitseerimisest! - vt järgnevalt); 2) kodifitseerimine - paljude seni üksikute õigusnormide või õigusaktide kaupa nende normide kogumite (nt üksikute seaduste kaupa) sisuline süstematiseerimine enamasti mingi õigusharu ulatuses ning nende ühendamine uueks kvaliteediks - terviklikuks, ühtseks, süsteemseks ja seejuures sünteesitud koguks (koodeks ehk seadustik). Kodifitseerimisel
olev ratio decidendi. Inkorporeerimine — õigusaktide (enamasti seaduste kui õigustloovate aktide) koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Inkorporeerimise otsustuse langetab pädev riigiorgan (enamasti parlament või valitsus), kes määrab ka inkorporeerimise põhimõtted, ülesanded ning lubatud tehnilised võtted. Inkorporeerimisel ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte. Kodifitseerimine — paljude seni üksikute õigusnormide või õigusaktide kaupa nende normide kogumite (nt üksikute seaduste kaupa) sisuline süstematiseerimine enamasti mingi õigusharu ulatuses ning nende ühendamine uueks kvaliteediks – terviklikuks, ühtseks, süsteemseks ja seejuures sünteesitud koguks (koodeks ehk seadustik). Kodifitseerimisel