teostamise koht ning kohaldatakse juriidilise isiku suhtes vastava riigi õigust. H.Pisukese andmetel on seda teooriat seni kasutatud enamasti kriiside ajal (nt sõdade ajal ning nende järgsel perioodil). Teooriat on hiljuti hakatud järjest enam kasutama ka nt investeeringute kaitsmisel. Eesti seadusandja on juriidiliste isikute puhul muutnud nende isikute regulatsiooni eelistust asukohateooriast inkorporatsiooniteooria kasuks. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime TSÜS: Juriidilise isiku teovõime teostub temajuhatuse tegevuse läbi: kui juriidilisel isikul on olemas juhatus, kes saab kehtivalt juriidilise isiku nimel teha tehinguid (juhatusel on 9seadusliku esindaja staatus), siis on juriidiline isik ka teovõimeline. Kui aga juhatust ei ole (näiteks sureb juhatuse ainus liige ja uut juhatust pole määratud), ei ole juriidiline isik ka võimeline looma ega teostama oma õigusi.
Nimi on seadusega kaitstud. Asukoht on JI identifitseerivaks ning isikuga seotud tunnuseks. EÕJI asukohast sõltub maakohtu registriosakonna valik, kelle poolt peetavasse registrisse tuleb vastav isik kanda, ning mille järgi määratakse kindlaks tema vastu esitatavate nõuete ja kaebuste üldine kohtualluvus, asukohal on ka aga täiendav tähendus (nt AS puhul toimub üldkoosolek AS asukohas, kui seadusega pole määratud teisiti). Inkorporatsiooniteooria kohaselt kohaldatakse JI selle riigi õigust, kus ta on asutatud, asukohateooria järgi on JI allutatud selle riigi õigusele, kust teda juhitakse. EÕJI asukohta võib muuta, viies see üle ühest KOV üksusest teise. Tegevuskoht on piirkond kus toimub JI majanduslik- või kutsetegevus ning alati peab see olema määratud aadressi täpsusega. Enamasti on tegevuskohaks Ji poolt peetava ettevõtte asukoht (võib olla ka mitu asukohta).
· Põhikiri - Juriidilise isiku sisesuhteid reguleeriv dokument · TÜ, UÜ puhul ühinguleping Asukoht ja tegevuskoht · Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsÜS § 29 lg 1) ... KOV üksuse täpsusega (ÄS § 62 lg 4; MTÜS § 78 lg 4) ... Kohtualluvus, üldkoosolekute toimumise koht, jne. · Juriidilise isiku tunnustamine rahvusvahelises eraõiguses ... Inkorporatsiooniteooria: kohaldatakse selle riigi õigust, kus isik on asutatud ... Asukohateooria: kohaldatakse selle riigi õigust, kust isikut juhitakse ... Eestis kombinatsioon (RVEÕS § 14 lg 1 ja 2) · Asukoha muutmine riigisiseselt ning piiriüleselt · Juriidilise isiku tegevuskoht on püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Postiaadressi täpsusega Juriidilise isiku juhtimine organite pädevus · Üldkoosolek
(asutamine on tehing)) b) Seos tööõigusega (vt. Juhtorgani liikmete suhte piiritlemine töösuhtest; juhataja saab olla töölepingu alusel tööl, kui ka juhatuse liikmena käsunduslepingu alusel tööl: tööülesanded ei tohiks kattuda; Töölepingu seadus §7) c) Seos rahvusvahelise eraõigusega (vt RVEÕS § 14-17; Euroopa Liidu direktiiv piiriülese ühinemise kohta) Asukoha ja inkorporatsiooniteooria eristamine. Eestis kombineeritud variant. Eesti on juriidiliste isikute kultusega maa (võrreldes näiteks Saksamaaga, kus on palju rohkem üksikuid kaupmehi; Saksamaa maksusüsteem eelistab isikliku vastutusega tegutsevaid ettevõtteid; Eesti süsteem eelistab juriidilisi isikuid, kellel on palju vabamad käed) Ettevõtluskeeldu tahetakse lisada Karistusseadustikku üheks alapunktiks. ´37: AS + OÜ 230 Kaupmehed üle 6000