Värvuse annavad karotinoidid. Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine. · Rohelised e kloroplastid, värvuse annab klorofüll. Ülesanne on fotosünteesida. NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Kõik kartuli rohelised osad on mürgised. Aineid pakitakse Golgi kompleksis. Mingitel põhjustel võib neid varuaineid sattuda ka ilma pakkimata tsütoplasmasse ja neid nimetatakse inklusioonideks e raku sisaldised. TAIME- JA LOOMARAKU VÕRDLUS Rakukest koosneb tselluloosist, ülesandeks on kaitse- ja tugisüsteem. Taimerakus on rakukest, loomarakus pole. Vakuoolide ülesanneteks : · Veetalletajad · Sinna võivad koguneda varuained · Seal saab talletada mürgiseid aineid/jääkaineid · Võivad sisaldada loomi eemalepeletavaid või ligimeelitavaid ühendeid Turgor taime siserõhk. Seda aitab vakuoolis sees olev vesi hoida. Pärmiseeneraku joonis
rakkusid seovad kadheriinid. Hemidesmosoomid on asümmeetrilised struktuurid, mis seovad epiteelirakkude basaalosad basaalmembraani basaalplaadile ja suurendavad epiteelide stabiilsust. 3. Auk- ehk sideliidused on moodustunud membraani integraalvalkudest, mida nimetatakse konneksiinideks. Aukliiduse puhul moodustuvad rakkudevahelised kanalid, kuna vastastikku paiknevates membraanides on mulgud. 4. Rakusisaldised ja nende funktsioon Rakusisaldisteks (inklusioonideks) nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks. Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv. Inklusioonid jagunevad: 1. Troofilisteks (glükogeen või rasv) 2. Sekretoorseteks (tekivad sekreeti valmistavates rakkudes) 3. Ekskretoorseteks (rakule mittevajalikud ained, millised kuuluvad rakust väljutamisele) 4. Pigmentinklusioonideks (looduslikult värvilised ühendid rakus) 5. Suulaetonsilli ehitus
Organellid jaotatakse membraanseteks ja mittemembraanseteks Membraansed: lamellooskompleks e Golgi kompleks, sileda- ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum (tsütoplasmavõrgustik), lüsosoomid, peroksüsoomid, endo- ja eksosoomid, mitokondrid Mittemembraansed: fibrillaarsed organellid, mikrofilamendid, mikrotuubulid, granulaarsed organellid, ribosoomid, proteasoomid RAKU SISALDISED E INKLUSIOONID Rakusisaldisteks e inklusioonideks nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks, tekivad raku metaboolse tegevuse tulemusena, ei esine kõikides rakkudes Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv, inklusioonid jagunevad: Troofilisteks – glükogeen või rasv Sekretoorseteks – valgusõmerad, tekivad sekreeti valmistavates rakkudes (Leydigi rakud epiteelis)
kaheahelaline RNA jääb sellega seotuks. Genoomi transkriptsioon toimub kahes faasis – varane ja hiline – enne genoomi replikatsiooni. Sarnaselt –ahelaga RNA-viirustele kasutatakse –RNA-ahelaid virioni südamiku ensüümide poolt mRNA-de sünteesiks, viirus lisab sellele ka capi ja polüA-saba. Seejärel lahkub mRNA partiklist, transleeritakse. Hiljem assotsieeruvad virionivalgud ja +ahelaga RNA segmendid südamikulaadsesse struktuuri, agregeeruvad tsütoplasmaatilisteks inklusioonideks. +RNA kopeeritakse, tekivad –RNAd südamikus, replitseerub kaheahelaline genoom. Uued südamikud kas toodavad rohkem +RNA-d või monteeritakse virionideks. Montaaž sarnaneb ümbrisega viiruse omale – südamik seostub NS28 virusvalguga ERist väljaspool, pungub ERi, saab sealt VP7 väliskapsiidivalgu. Membraan kaotatakse ERi, viirus lahkub raku lüüsil. Patogenees. • Viiruse replikatsioon toimub pärast adsorptsiooni peensoole mikrohattude silinderepiteelile
annaabi.ee 
