Ühisjooneks kõigis kolmes kultuuris on kõrgel tasemel arhitektuur, samuti kõrge teaduste tasa (kuigi maajadel, oli haridus kättesaadav vaid vähestele) ja usund austati enam-vähem sarnasid jumalaid ja ohverdati inimesi (kuigi inkade puhul polnud religioon nii tähtis ja inimesi ohverdati väga harva. Erinevusteks ongi hariduse omandamise võimaluse piiratus maajade riigis erinevalt asteekidest ja inkadest, preesterkonna ja seega ka usundi väiksem tähtsus inkade riigis ja inkade puhul kirja puudumine sõnalise info edastamiseks. 12. Ühised ja erinevad jooned asteekide, maiade ja inkade ühiskonna ja riigikorralduses. Ühisjoonteks kõigis kolmes riigis on elanikkonna jagunemine ülikkonnaks ja lihtinimesteks (kuigi inkade puhul jagunes ka ülikkond paljudeks eri astmeteks), kõigis kolmes riigis oli olemas orja seisus.
Tsitadell ei ole ,,linn" nn. tavamõistes, sest ta koosnes templitest, paleedest, observatooriumidest ja oli ainult inkade ülikute kodu. Tsitadell on hämmastav nii linnaplaneeringult, arhitektuurilt kui ka kiviraiumise poolest. Vorm on iseloomulik inkade ehituskunstile. Linna lääneservas asub püha kivi Intihuatana, ,,Päikese kinnisidumispost", kus asus päikesekell, millega tehti taevavaatlusi, määrati pööripäevi ja kuu liikumist. Kõige enam imetlust väärib inkadest müürseppade meisterlikkus. Inkadel ei olnud veoloomi, kuid sellegipoolest püstitasid nad tonne kaaluvaid kivimüüre, mis veel pregugi tihedalt koos, kusjuures sidumiseks ei kasutaud mörti. Kivid tahuti mitmenurkseks, et siis siksakiliselt laduda. Ka olid inkad väga osavad pehmete metallide sulatamisel ja kokkusulatamisel. On mõistatus, kuidas nad seda kõike oskasid. Oletusi on palju, kuni üleloomulike võimete omamise ja ufode sekkumiseni. HIINA MÜÜR.
Peale nende oli inkadel veel palju erinevaid suuremaid ja väiksemaid jumalusi, kes olid seotud igapäevasema elu objektidega. Inkadel oli ka kombeks üle võtta allutatud piirkondade jumalad. Hilisemal perioodil on täheldatud inakade suundumist monoteismi poole. Kõige rohkem mõjutas inkasid Chimu riigi alistamine. Mõnes mõttes sarnaneb see Kreeka vallutamisega Rooma poolt. Chimu riik oli ka oma klassisuhetes ja majanduslikus arengus tunduvalt kaugemale jõudnud inkadest, ajal kui nad ta alistasid. Inkad võtsid chimudelt üle linnaplaneerimiskunsti, metallitöötlusvõtteid, suurte melioratsioonirajatiste rajamise tehnoloogiaid ja käsitöövõtteid. 10 Egiptuse kultuur Kiri Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus
kõrgaadlikest provintsikubernerid, kes asetusid valitsushierarhiasse vastavalt oma provintside suurusele, st maksukohuslastest perede arvule, kes olid jagatud kümmekondadesse. Mitteaadlikud tohtisid täita vaid kõige madalamaid haldusülesandeid. Ametnikehierarhia paistis välja nähtavate võimusümbolite käitumise ja rõivastuse kaudu. Alistatud rahvaste lojaalsed juhid jäeti troonile, kuid nad valitsesid pigem näiliselt ja andsid oma tegevusest aru inkadest keskvõimu esindajatele. Nad pidid oma lapsed õiges vaimus kasvatamiseks ja koolitamiseks pealinna pantvangideks saatma. Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel olid inkad ise ehk ketsua-indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panaca'd, aga ka Cuzco ümbruskonna etniliste rühmade eliit ehk nn inkad eesõiguse poolest.
Tema peamine ülesanne oli maailmakorda hoida ning seega inimohvreid hankida ja jumalatele ohverdada. Asteekide linnriigid pidasid ka rituaalseid sõdu, mille eesmärgiks oli vange hankida (nn lillesõjad), sõda algas ja lõppes märguande peale. Riigis oli selge hierarhiline ülikkond, kelle ring oli küllaltki lai. Lihtrahvas oli isiklikult vaba kuid maksukohuslased. Nad olid jagatud sugukondlikesse moodustistesse nn calculli. Jäika kontrolli alamrahva üle (erinevalt inkadest) ei teki. Lihtrahvas oli ka sõjaväekohuslik ning neil oli võimalus vapruse läbi kõrgele tõusta. Parimatest sõduritest moodustati eliitüksused (jaaguarisõdalased ja kotkasõdalased). Eraldi koolid olid ülikutele aga ka alamrahvale, kusjuures hariti isegi alamrahva tüdrukuid. Asteekide usk on oma üldloogikalt üsna sarnane maiade usule. Asteekide usk on hübriidusk, milles on vähemalt kaks komponenti: 1) vana Mehhiko usk ja sellest pärinevad jumalused, 2) Huitzilopochtli.
annaabi.ee 
