kaubamärgi eksponeerimine (kohustuslik propagandas ja kommR, fakulatatiivne imidzireklaamis, VÄLISTATUD-sotsR) 3. levitaja KASU laad (otsene kommR, kaudne propagandas ja sotsR, kummatki imidzireklaamis) (Isiklik enesemääratlus kuvandireklaami abil?) 1.3 Propaganda põhiliigid Propaganda põhiliik on propagandategevuse ERINEVUS kommunikatsioonimudeli alusel. Kommunikatsiooni mudeli alusel eristub kaks propaganda põhiliiki: 1. Proaktiivne propaganda (suhtekorraldus ning agitatsioon) INITSIATIIVNE REKLAAMITEGEVUS 2. Reaktiivne propaganda (propagnadasõda) MAJANUDSLIK vm REKLAAM KONKURENTSIVÕITLUSES 1.4 Propagandategevuse liigid Propagandategevus(kihutustöö)-vastab prop.põhivalemile- ilmneb 2 järgus: nõustumine, käitumise muutus(mobilisatsioon). Propagandategevuse liik on propaganda erinevus intentsiooni avalikkuse alusel: Avalik propaganda Varjatud propaganda Mõlemad propagandategevuse liigid on rakendatavad kummaski propaganda põhiliigis:
Hiljem lisanduvad ka mälukujutlustele ja teadmistele toetuvad kontekstidialoogid. Kuid ka täiskasvanute olmedialoog jääb valdavalt situatiivseks. Sel juhul ütlus moodustab ühe lüli toimingute ahelas. Repliikide lühidus. Viimane on eriti iseloomulik situatiivsele dialoogile. Sel juhul pole ütluse teemat sageli vaja nimetada, see on situatsioonist niigi selge. Näiteks situatsioon bussipeatuses: "Kas näed?" — "Jah, tuleb" Isegi kui initsiatiivne repliik on täielikum, jääb vastus ikkagi minimaalseks. Nt: "Mida sa eile õhtul tegid?" — ".Lugesin" Vastusrepliikide reaktiivsus. Partneri initsiatiivne repliik annab sageli kätte vastuse konstruktsiooni. Seega ütluse programmeerimine on minimaalne ja piisab paari sõna valikust. Alternatiivküsimuse puhul pole isegi vaja valida sõnu. Nt: "Kas tuled kaasa või jääd koju?" — "Jään koju" Minimaalne programmeerimine
lokaliseeritusest. Seiklusaja sees: konkreetse seikluse puhul arvel päevad, ööd, minutid nagu igasuguses aktiivses tegevuses. Seiklusaeg algab ja astub jõusse seal, kus loomulikult ja pragmaatiliselt e põhjuslikult tingitud sündmustik katkeb ning loovutab koha alasti juhuslikkusele. Juhusliku sarnasuse ja juhusliku eriaegsuse loogika. Järsku ja just siis moodustab romaani kogu sisu. Juhuslikkus pole prognoositav, küll aga ennustatav – oraaklid, unenäod, ended jne. Initsiatiivne juhuslikkus. Reaalsuses võiks sellele tinglikult vastata üksikinimese otsustushetk. Kohtumiskronotoop: samal ajal samas kohas. Kui ei kohtuta, on üks kahest miinusmärgiga. Tihedalt seotud teekonnakronotoobiga: eri kohtumised teel. Koht lülitub romaani vaid kui pelk ruumiline ulatuvus. Laevahukuks vaja merd. Mere geogr. ja globaalne olemus ebaoluline. Ruumi mõõdetakse kauguse ja lähedusega. Tegelaste jaoks maailm, kuhu nad satuvad, tundmatu. Igasugune sotspoliitiline
Ka esialgne omamõtete kirja panek on suht primitiivne, aga miks? ... Impressiivne kõne eelneb ekspressiivsele. KÕNEAKTIDE PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED RÜHMITUSED: Rühmitada võib mitmeti: 1)Mis neuroloogiline tasand on juhtiv: kommunikatiivne, nominatiivne (nimetamine, sõnavalik põhiliselt, järelkõne, kooskõne(sh kajakõne). Reegli asemel peaks kasutama variatiivset seletamist!! 2)programmeerimise iseseisvuse järgi: initsiatiivne, ajendatud (mis su nimi on?), reaktiivne, "võõras" kõne (esineb patoloogia korral (nt skisodel, sügava vaimupuudega), öeldakse mällu jäänud lauseid). 3) kõneoperatsioonide teadlikkuse järgi: (op-d, keeleüksused, kõnesegmendid) *teadlikud *teadlikult kontrollitavad (õppimise tulemus)! Oluline tasand! Metakeelelisi opp-e siin vaja. *ebateadlikult kontrollitavad (keelevaist) *teadvustamata Reaktiivne kõne: kas olete meeste rahvas või naisterahvas. Enamvähem on vastus
annaabi.ee 
