strateegiat juba mitu aastat ja TAI (Tervise Arengu Instituut) kogemus kinnitab seda, et vaid erinevate sektorite ühiste jõupingutustega on võimalik nakkuse levikut pidurdada. Konverentsi rõhuasetus oli inimestel, kes süstivad narkootikume, kes on peamiseks riskigrupiks HI-viiruse levikul Ida-Euroopas. Konverentsi raames tehti soovitused Euroopa komisjonile, Euroopa riikide valitsustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele ning initsiatiividele, kuidas tõhustada riikidevahelist koostööd. Konverentsil osalesid poliitikud ja avaliku sektori töötajad, HIV programmide juhid, kodanikeühenduste esindajad, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, teadlased, ajakirjanikud, HIV-iga elavad inimesed ning kõik teised valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed. Konverentsi „HIV in European Region - unity and diversity“ korraldas Tervise Arengu
Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte. (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust puudutavaid poliitikaid, lahendab konflikte keerulistes küsimustes nagu näiteks eelarve, initsieerib ja areneb konkreetseid strateegiaid, võtab seisukohti välissuhetes, otsustab uute liikmete vastuvõtmise. Kohtutakse 4x aastas. Esindab EL huve tervikuna. Ülemkogu otsused pole kohustuslikud. EU AGENTUURID Teadmised väga spetsialiseeritud tehnilistes küsimustes
Assotsatsioonileping. II LOENG: INSTITUTSIOONID Viis kõige olulisemat Institutsiooni EU: (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust puudutavaid poliitikaid, lahendab konflikte keerulistes küsimustes nagu näiteks eelarve, initsieerib ja areneb konkreetseid strateegiaid, võtab seisukohti välissuhetes, otsustab uute liikmete vastuvõtmise.Kohtutakse 4x aastas. Esindab EL huve tervikuna. Ülemkogu otsused pole kohustuslikud. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28)
(Koostas: J. Värk, PhD) Euroopa Liidu Idapartnerluspoliitika on Euroopa Liidu Naabruspoliitika Ida-suunaline komponent, mille eesmärgiks on EL-i Ida-Euroopa partnereid suunata ühistes püüdlustes tugevdama vastastikkuseid sidemeid, mis rajanevad ühistel huvidel ja kohustustel, aga ka jagatud vastutusel ja kohustustel. Idapartnerlus on jätkuks 2008. aastal Rootsi ja Poola valitsuste (eriti Poola tollase välisministri Radoslaw Sikorski) initsiatiividele tugevdada naabruspoliitika idamõõdet. 7. mail 2009. allkirjastati Prahas idapartnerluse ühisdeklaratsioon, kus määratleti ühiste väärtustena õigusriik, inimõiguste austamine, demokraatia ülesehitamine ja kodanikuühiskonna kaasamine. Idapartnerluse sihtriigid on: Armeenia, Azerbaidžaan, Gruusia, Ukraina, Moldova ja Valgevene. Idapartnerluspoliitika tugineb neljale põhimõttele, milledeks on: 1)
annaabi.ee 
