nägusid olid teadlesed väga skeptilised selle suhtes. Neil oli veel meeles kanalite lugu. Arvati, et näod jäävad pildile tehnika vigade puhul. Esimene pilt oli tehtud NASA kosmolaeva Viking 1 poolt. See toimus 25 juulil 1976 aastal. Loendamatud UFO- entusiastid ning vandenõuteoreetikud üle kogu maailma haarasid aga ideest lennult kinni ning keeldusid järgnenud kolmekümne aasta vältel uskumast optilise illusiooni võimalust. Alguse said teooriad iidsest Marsi inimtsivilisatsioonist, kellest on planeedile 7 maha jäänud Egiptuse püramiide valvava Sfinksi laadne hiigelskulptuur. Fotolt "leiti" peagi ka nägu ümbritsenud Marsi püramiidide jäänused. Spekulatsioonid hakkasid vaibuma alles seejärel, kui NASA kosmoselaev Mars Global Surveyor pildistas kaljusid 1998. ja 2001. aastal uuesti. Vikingi fotodest tunduvalt parema lahutusega piltidel
Peale iseseisvumist otsustas Peruu ise oma identiteedi sepistada, see keeruline protsess kestab veel tänapäevalgi. Arvatakse, et Peruu vanimad asunikud saabusid sinna Beringi väina kaudu, minnes Aasiast (tänapäeva Venemaa) Põhja-Ameerikasse viimasel jääajal 20 000 - 40 000 aastat tagasi. Teine teooria, mis põhineb Thor Heyerdahl'i parveekspeditsioonil eelmisel sajandil, pakub välja, et migratsioon võis olla võimalik ka Vaikselt ning Atlandi ookeanilt. Esimene tõend inimtsivilisatsioonist ulatub arvatavasti aastasse 20 000 eKr Pikimachay Koopasse Ayacucho lähistel, kus esimeste nomaadide jäänuseid ning ka inimeste ja loomade skelette ning kivist tööriistu on leitud. Kiviterasid, jahinuge, inimjäänuseid ning koopamaalinguid on leitud ka Paijan'ist, La Libertad'ist, Guitarrero'st, Ancash'ist, Lauricocha'st, Huanuco'st, Telarmachay'st ning Junin'ist. Need kultuurid hakkasid arvatavasti kodustama kaamellasi
võivad teadlased avastada, et inimsugu on tegelikult ,,tulnukate katseklaasis" välja aretatud geneeti- line eksperiment. Ilmsiks tuleb ka tulnukate tuleviku kavatsused inimsooga. See aga ohustaks tul- nukate tegevust planeet Maal. Inimesed võivad suure tõenäosusega osutada vastupanu sellisele tege- vustikule. Kes tahaks olla pärit ,,katseklaasist"? Selle ärahoidmiseks tuli teaduslik areng kui inim- 38 ühiskonna pidev nähtus ajas inimtsivilisatsioonist ära elimineerida. Selle asemele ,,istutati" see, mi- da inimesed nimetavad praegu religiooniks. Universumi olemuse ja funktsioneerimise aluseks ei ole enam nüüd loodusseadused, vaid üliolendi Jumala mõtted ja tegevustik. Selline ,,reziim" kehtes- tati sellepärast, et mitte ohtu seada tulnukate enda tegevust inimsoo üle ja ka kaitsta inimsugu en- nast. Aga kuidas seletada siis tänapäevase aja teaduse arengut inimühiskonnas? Miks siis viimasel ajal teadus siiski arenema hakkas
Tehnoloogia arenedes võivad teadlased avastada, et inimsugu on tegelikult ,,tulnukate katseklaasis" välja aretatud geneeti- line eksperiment. Ilmsiks tuleb ka tulnukate tuleviku kavatsused inimsooga. See aga ohustaks tul- nukate tegevust planeet Maal. Inimesed võivad suure tõenäosusega osutada vastupanu sellisele tege- vustikule. Kes tahaks olla pärit ,,katseklaasist"? Selle ärahoidmiseks tuli teaduslik areng kui inim- ühiskonna pidev nähtus ajas inimtsivilisatsioonist ära elimineerida. Selle asemele ,,istutati" see, mi- da inimesed nimetavad praegu religiooniks. Universumi olemuse ja funktsioneerimise aluseks ei ole enam nüüd loodusseadused, vaid üliolendi Jumala mõtted ja tegevustik. Selline ,,reziim" kehtes- tati sellepärast, et mitte ohtu seada tulnukate enda tegevust inimsoo üle ja ka kaitsta inimsugu en- nast. Aga kuidas seletada siis tänapäevase aja teaduse arengut inimühiskonnas? Miks siis viimasel ajal teadus siiski arenema hakkas
Tehnoloogia arenedes võivad teadlased avastada, et inimsugu on tegelikult „tulnukate katseklaasis“ välja aretatud geneeti- line eksperiment. Ilmsiks tuleb ka tulnukate tuleviku kavatsused inimsooga. See aga ohustaks tul- nukate tegevust planeet Maal. Inimesed võivad suure tõenäosusega osutada vastupanu sellisele tege- vustikule. Kes tahaks olla pärit „katseklaasist“? Selle ärahoidmiseks tuli teaduslik areng kui inim- ühiskonna pidev nähtus ajas inimtsivilisatsioonist ära elimineerida. Selle asemele „istutati“ see, mi- da inimesed nimetavad praegu religiooniks. Universumi olemuse ja funktsioneerimise aluseks ei ole enam nüüd loodusseadused, vaid üliolendi – Jumala – mõtted ja tegevustik. Selline „režiim“ kehtes- tati sellepärast, et mitte ohtu seada tulnukate enda tegevust inimsoo üle ja ka kaitsta inimsugu en- nast. Aga kuidas seletada siis tänapäevase aja teaduse arengut inimühiskonnas? Miks siis viimasel ajal