,,Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust" Immanuel Kant Põhiidee: Kant usub, et ajaloo mõtte otsimine ja selle leidmine aitab looduse sihi suunas kulgemisele kaasa ja ajalugu saab selge sisu, mis vastasel juhul oleks vaid lõputu kaootiliste inimtegude kogum, mida mõistuspärasus aga lubada ei saa. Samas arutab autor ka inimesse otsesemalt puutuvaid teemasid nagu mõistus, võim ja vabadus. Põhipunktid: 1. Loodus toimib justkui oleks ta eesmärgipõhine ehk igal organil peab olema oma mõte ja selle võimalikult hea funktsioon. 2. Inimene, kui mõistuslik olend, on loodud ilma loomadele omaste kaitsevormideta (teravad küüned ja hambad, sarved jne) ning ei oma plaanipärast ajalugu (nagu
Makrosotsioloogia peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur Tegevusteoreetiline lähenemine inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab mida ta teeb ja juhib ise enda tegevust Strukturaalne lähenemine inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 2
Bourdieu: klass on vaid teoreetiline jaotus normaalolukorras. ,,Konstrueerides sotsiaalse ruumi, selle nähtamatu reaalsuse, mida ei saa näpuga näidata ega käega katsuda ning mis organiseeriv agentide praktikaid ja kujutlusi, avaneb meil ühtlasi võimalus konstrueerida paktikate ja nendest tulenevate omaduste kahe määrava determinandi seisukohast homogeenseid teoreetilisi klasse" (Praktilised põhjused lk 26) Kriitika: üledetermineeritus. ,,Suurema osa inimtegude printsiibiks on sootuks midagi muud kui kavatsus ja nimelt omandatud dispositsioonid, mille tõttu tegu võib ja tuleb tõlgendada ühele või teisele eesmärgile suunatuna, ilma et saaks seejuures väita, et tema printsiibiks oli selle eesmärgi teadlik püstitamine" (samas, lk 109-210) Mõlemad (konflikt ja funktsionalism) seletavad klasse: konflikt kontrollimehhanisme, funktsionalism põhjusi. Stratifikatsiooni empiiriliste uuringutega seotud küsimusi on näiteks.
võib üleastujale kätte maksta ainult nii palju, kui kaine mõistus ja südametunnistus peavad võrdeliseks kurjategija teoga, s.o mitte rohkem, kui on vajalik üleastumise korvamiseks ja ohjeldamiseks. Need on kaks ainsat põhjust, miks üks inimene võib õigusega teha teisele kahju, mida me nimetame karistamiseks. Loomuseadust rikkudes kuulutab üleastuja, et ta elabmingite teiste reeglite järgi, kui seda on mõistuse ja ühise õigluse reeglid, mille Jumal on seadnud inimtegude mõõdupuuks nende endi kaitseks. Nii muutub üleastuja inimkonnale ohtlikuks, sest ta pole hoolinud sidemest, mis peab kaitsma inimesi ülekohtu ja vägivalla eest, ning rebib selle katki. Et see üleastumine seisab terve inimsoo ja loomuseaduse järgi inimestele kuuluva rahu ja turvalisuse vastu, siis sellises olukorras võib iga inimene õigusega, äärmuslikult, peame ka ise hoiduma äärmustest oma tegudes; et peame hoiduma igasugusest vägivallast ja ülekohtust."
tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism – sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism – makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Tegevusteoreetiline lähenemine – inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab mida ta teeb ja juhib ise enda tegevust
annaabi.ee 
