Kuid põhiliselt see oli Homerose stiilis eepos: algus Odüsseia, teine pool Iliase stiilis. Esimene suur eepos, Ovidiuse (-1. saj. keskpaik - +1. saj. algus) Metamorphoses, on imelik ja originaalne luuletus. Metamorphoses kuvab üldine polüfoonia, minnes üles ja alla hierarhia kirjanduslik liiki, alates tragöödia ja eepika kuni eleegia ja pastoraali. 3. Segatüüpi eepos kajastas reaalseid sündmusi, kus läbipikitud jumalate inimtegevusse olid vahelesegamisega. Segatüüpi eepose näideteks võivad olla ka Vergilius ja Naevius oma katsetusega Puunia soda (Bellum Punicum), kirjutatud Saturnilistes värssides. Rooma eepik Silius Italicus (u. 25-101) eeposes Punica kirjeldas Liviusele tuginedes II Puunia sõda. Lisaks võib eristada ka nn „väike eepos“, mida viljelesid hellenistlikel eeskujudel neoteerikud ning mille nimetus oli epüllion. Mütoloogilistest
ökosüsteem/maastik – ekstreemsetest haruldustest ülimate inimkaaslejateni (nt 35% haruldastest jooksikutest elavad inimtekkelistel elupaikadel nagu teeperved, jäätmaad, karjäärid PROTSESS: Elupaigatingimused muutuvad kiiresti ja paljud on ennustamatute (pole lihtsalt uuritud!) tagajärgedega (nt Münchenis on viimase 100 aastaga hävinud 180 taimeliiki). * Mis on hemeroobus, nimeta paralleelmõisteid ja hemeroobsusklasse? Looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse. 1. Eristatakse • sõltujad (inimesekirp, rändrott, umbrohud, varblased) • ärakasutajad (tihased, oravad) • sallijad (rebane, nahkhiir) • vältijad (kitsed, haned) • pagejad ehk liigid, kes linnas elada ei suuda (kaljukotkas, käpalised, ilves, karu) 2. uluk/metsloom, hulkuv/metsistunud, koduloom/lemmikloom, kariloom/põllumajandusloom, kahjur, laboriloom, loomaaialoom 3
jõudvaid liike arvestades. A Kesk-Euroopa provints, B Ida-Euroopa provints, Emoc saarte ja ranniku valdkonna, lääneranniku ja saarte lääne-alavald, Emor lääneranniku ja saarte ida alavald, Emb ranniku valdkonna Põhjarannik, Lh - Häädemeeste alavald, Einf Loode-Eesti valdkond, Eint Vahe-Eesti valdkond, Ecl paekalda alavaldkond, Esup Pandivere valdkond, Alt alutaguse valdkond, Emed Lahkme-Eesti valdkond, Eor Kagu-Eesti valdkond. Taimede kultuurisuhted - Suhe inimtegevusse: Kultuuripagejad e. hemerofoobid -inimtegevust mitte taluvad, Hemeradiafoorid - inimtegevuse suhtes teatud piirini "ükskõiksed", Apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju, Antropofüüt - sisse toodud takson, mis püsib vaid tänu inimmõjule. Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad
Nad kahjustavad ökosüsteeme ja inimese tervist ning mõjutavad kliimat (kasvuhooneeffekt). Heitmed utiliseerimata jäätmed: tahked, vedelad või gaasilised ained ja msg. esemed (prügi, heitgaas, reovesi, jääksoojus jm.), mis on ülearused ning mida on tarvis käidelda ja kõrvaldada, et nad ei saastaks keskkonda. Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi lastud vesi. Hemeroobsus 1. looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse. Eristatakse hemerofiilseid e. inimkaaslejaid (inimesekirp, rändrott, umbrohud) ja hemerofoobseid e. kultuuripagejaid (kaljukotkas, käpalised) liike. 2. geoökoloogias maastikus avalduva inimmõju määr (hinnatuna tulnuk- ja lühieataimede alusel). Eristatakse 6 maastiku hemeroobsusastet: looduslik, looduslähedane, poollooduslik, looduskauge, loodusvõõras ja tehislik. Herbitsiidid keemilised umbrohutõrjevahendid. Herbivooria e
annaabi.ee 
