Lapse kehakeel Kehakeel koosneb inimsuhtlemise mitteverbaalsetest elementidest, mis võivad sõnalist suhtlemist täiendada, rõhutada ja mõnikord isegi asendada. Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest.
Kultuur muutub loomise käigus selle loojate elu osaks ja paljud käitumisviisid on mõistetavad üksnes inimeste mineviku foonil. 4.loomult sümboolne: sümbolid on kultuuri peamisteks väljendamise ühikuteks, milles üldistatakse väärtusi, mida kooslus peab ebakindluse ennetamiseks ja toimetulekuks oluliseks. Ühesugused tähendused ja saranane tõlgendamine on org.kultuuri toimemehhanismiks 5.dünaamiline:sest nad on pidevas muutumises. Muutused on tingitud inimsuhtlemise ebatäiuslikkusest,mis tekitab uusi interpretatsioone, mille variatiivsus sõltub individualismi määrast ühiskonnas. Dünaamiliseks teeb kultuurid ka see,et nad püsivad, vaatamata liikmete või põlvkondade vahetumisele. 6.loomult ebatäiuslik:seda tingib monoliitsete ideede kogumite puudumine. Kultuuri tagajärjed: ¤Kollektiivse ebakindluse juhtimine ¤Sotsiaalse korrastatuse loomine ¤Järjepidevuse loomine, milles kooslusse tulija pannakse või suunatakse teiste vajadusi märkama ja
üle võtnud loogikutelt ja filosoofidelt. Pragmaatika jälgib seda, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendust omavaid keeleväljendeid oma kommunikatiivsete eesmärkide saavutamiseks, ning peab looma ka vastava mõistestiku. Pragmaatika problemaatika on märksa laiem, st ta ei ole keeleteaduse osa. Eksisteerib üldine pragmaatika, mis uurib inimsuhtlemise seaduspärasusi abstraktsemal tasandil. Pragmaatika eesmärgiks on inimese kui suhtluseksperdi teadmiste ja oskuste modelleerimine. Inimsuhtlemise üks iseloomulikumaid jooni on, et suhtluses kasutatud keeleväljendite mõte ei pruugi ühtida nende otsese, vahetult väljendatud tähendusega, nende semantilise sisuga. Kõneleja võib oma pöördumisega silmas pidada hoopis kindlal viisil modifitseeritud sisu, nimetagem seda sisu pragmaatiliseks mõtteks
); 2) praktitsismi- või olmelisusfaktor: palju mõistatusi on tehtud just nende asjade kohta, mis inimese igapäevaelus mängisid esmatähtsat rolli, eriti rõivaste jm. kehakatete ning nende valmistamise, söökide ja toiduvalmistamise, ka hoonete ja rajatiste, tööriistade, anumate ja mahutite jms. kohta, samuti inimese enda ja koduloomade keha, selle osade ja füsioloogia kohta. Inimese sotsiaalset, kultuurilist ja religioosset elu puudutavad objektid (ühiskondlike klasside esindajad, inimsuhtlemise seigad, lugemine ja kirjutamine ning kool, kirik, usk ja piibliõpetus) pole mõistatustes olematud, kuid nad on äärmiselt tagaplaanil. Seega tuleb välja, et ka mõistatused on küll vanasõnadest erineval viisil, kuid siiski väga ja väga inimkesksed. 6 Kujunditest Nagu ütluste, nii ka mõistatuste vormiplaanis on metafoor ja lausestruktuur omavahel seotud. Kõige