valge. Tänapäeval kasutatakse aga värvitooni edasiandmiseks nimetust, mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: Ploomlilla Oliivroheline Mereroheline Veripunane Sitikmust Kristallvalge Kohvi koorega Kakaovärvi Asfalt Roostepruun Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Kromaatilised värvitoonid tulevad kõige rohkem esile spektri vaatlusel. Päikesespektris lähevad toonid sujuvalt üksteiseks üle:punane oranziks, oranz kollaseks, edasi tulevad heleroheline, tumeroheline ja helesinine, tumesinine ja lõpuks violett. Iga spektrilõigu lainepikkusele vastab eri värv, mille toon on otseselt seotud spektri elektromagnetlaine pikkusega
Tänapäeval kasutatakse aga värvitooni edasiandmiseks nimetust, mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: · Ploomlilla · Oliivroheline · Mereroheline · Veripunane · Sitikmust · Kristallvalge · Kohvi koorega · Kakaovärvi · Asfalt · Roostepruun Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Kromaatilised värvitoonid tulevad kõige rohkem esile spektri vaatlusel. Päikesespektris lähevad toonid sujuvalt üksteiseks üle:punane oranziks, oranz kollaseks, edasi tulevad heleroheline, tumeroheline ja helesinine, tumesinine ja lõpuks violett. Iga spektrilõigu lainepikkusele vastab eri värv, mille toon on otseselt seotud spektri elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja
Kõige kitsamas plaanis võib värvi tooni määratleda nimetusega: punane, sinine, valge. Tänapäeval kasutatakse aga värvitooni edasiandmiseks nimetust, mis on seotud mingi konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: ploomlilla, oliivroheline, mereroheline, veripunane, sitikmust, kristallvalge, kohvi koorega, kakaovärvi, asphalt, roostepruun jne. Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Värvi heledus ja tumedus Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Värv muutub tumedaks musta lisamisel
valguseid. Valguse värvust ehk valgustemperatuuri mõõdetakse kelvinites ja intensiivsust kandelates. Valgustemperatuuri kategooriaid jaotatakse peamiselt neljaks, milleks on päevavalgus 6500 Kelvinit, Fluorestseeruv valgus 4150 Kelvinit, Hõõglambi valgus 2856 Kelvinit, Naatriumlambi valgus 3500- 4500 Kelvinit. Päevavalgus eristub tingituna kella- ja aastaajast erineva temperatuuriga valgusteks. 4.1 Värvusedastusindeks (CRI) Tehisvalgus peaks võimaldama inimsilmal tajuda värvusi õieti, nii nagu loomulikus päevavalguses. Määravaks on siin valgusallika värvusedastusvõime, mida väljendatakse värvusedastusindeksina. Värvusedastusindeks, ka värvieraldusindeks, mille ühik Ra, mõõdab vastavust objekti värvuse ja selle värvusilme vahel mingi kindla võrdlusvalgusallika all. Teisisõnu, see indeks näitab, kui hästi on inimesel võimalik tajuda ja eraldada antud valgusallikaga valgustatud ruumis olevate objektide värvust
konkreetse esemega, toiduainega või tükiga loodusest. Nii võime kohata värvitooni edastamiseks järgmisi nimetusi: Ploomlilla Oliivroheline Mereroheline Veripunane Sitikmust Kristallvalge Kohvi koorega Pilt: VÄRVITOONI MUUTUMINE Kakaovärvi Asfalt Roostepruun 9 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värvitooniks nimetatakse värvuse niisugust omadust, mis võimaldab inimsilmal tajuda ja määrata punast,sinist, kollst ja muid spektrivärvusi. Kromaatilised värvitoonid tulevad kõige rohkem esile spektri vaatlusel. Päikesespektris lähevad toonid sujuvalt üksteiseks üle:punane oranziks, oranz kollaseks, edasi tulevad heleroheline, tumeroheline ja helesinine, tumesinine ja lõpuks violett. Iga spektrilõigu lainepikkusele vastab eri värv, mille toon on otseselt seotud spektri elektromagnetlaine pikkusega.Neid on võimalik mõõta ja nende mõõtühik on nanomeeter
annaabi.ee 
