võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida. Projektijuht ei tarvitse ressursina näha pelgalt oma meeskonda. Projekti tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii eelarvesse planeeritud inimressurss kui ka projektiga seotud, kuid mitte selle raames tasustatud inimesed. Oluliseks inimressursiks on projekti sidusgruppide esindajad tellijad, juhtkomitee liikmed, teised kasusaajad. Ressursina saab kasutada ka projektiga mitte seotud kolleege, nende kogemusi, teadmisi ja nõu. Mida rohkem õnnestub projektijuhil kaasata meeskonnaväliseid inimressursse projekti teostamisse, seda laiema tähelepanu ja huvi osaliseks projekt saab, seda jätkusuutlikum on tulemus. Inimeste kaasamine projekti tegevustesse on oluline oskus. Siiski on projektijuhi esmane roll
võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida. Projektijuht ei tarvitse ressursina näha pelgalt oma meeskonda. Projekti tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii eelarvesse planeeritud inimressurss kui ka projektiga seotud, kuid mitte selle raames tasustatud inimesed. Oluliseks inimressursiks on projekti sidusgruppide esindajad – tellijad, juhtkomitee liikmed, teised kasusaajad. Ressursina saab kasutada ka projektiga mitte seotud kolleege, nende kogemusi, teadmisi ja nõu. Mida rohkem õnnestub projektijuhil kaasata meeskonnaväliseid inimressursse projekti teostamisse, seda laiema tähelepanu ja huvi osaliseks projekt saab, seda jätkusuutlikum on tulemus. Inimeste kaasamine projekti tegevustesse on oluline oskus. Siiski on projektijuhi esmane roll
3)Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pingutusi tegema. 4)Kontrollimine on standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt kehtestatud standarditele ning organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, et eesmärgid saavutataks kõige efektiivsemal moel. Ressursid jagunevad inimressursiks, rahalisteks vahenditeks, füüsilisteks vahenditeks ja inforessursiks. 5. Juhi omadused – hea juht vs halb juht. Mis on erisused? Hea juht peab saavutama, et inimesed tuleksid tema ideedega kaasa, järgneksid talle. Sisuliselt on tegemist mõjutamisega. Juht peab tagama selle, et inimesed hakkaksid tegema seda, mida neile tegelikult võibolla ei meeldigi teha, ja et see tegevus hakkaks neile meeldima. Hea juht on orienteeritud inimestele ja
1). Näeme, et tugevuste määratlemist kollektiivi SWOT`i käigus tingisid kolm kaalukamat faktorit: õppekorraldus, inimressurss ja sotsiaalne imidz. Seejuures määratleti juhtivaks tugevuseks õppetegevus oma õpetamise tasemega, eriklassidega ja olümpiaadide tulemustega. Vaadates faktorite süsteemile tervikuna, võib märkida, et CRJG kollektiivi poolt oma tugevuste teadvustamise peafaktori (õppetegevus) kõrval on veel kaks olulist faktorit: inimressurss ja sotsiaalne imidz. Inimressursiks peetakse just tugevat kaadrit ja motiveeritud õpilasi. Sotsiaalse imidzi faktor peegeldab head mainet, elujõulisi traditsioone ja tuntust. Joonis 1 SWOT-meetodil kaardistatud tugevuste määratlemist tingivate faktorite süsteem 4 Radardiagramm (joonis 1) visualiseerib meile selle välja, kus toimub kollektiivi poolt oma tugevuste määratlemine ja teadvustamine
· kuulutada vabad töökohad kõigepealt välja organisatsiooni sees; · vähendada hierarhiast tulenevat autokraatlikkust. Juhtimise funktsioonidena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, et eesmärgid saavutataks kõige efektiivsemal moel. Ressursid jagunevad inimressursiks, rahalisteks vahenditeks, füüsilisteks vahenditeks ja inforessursiks. Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade kavandamises ja otsustamisõiguse andmises. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur.