meeles. Igaveste ideede väljendamist näeb siis, kui käsitleda paratamatuid tõdesid. Kui inimene saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge. Seda pakub jumalik valgus. · Mis on aeg Augustinuse järgi? Oma arvamus Aeg on rangelt ainult hingeline. Et anda ajale sisu, tuleb eeldada loodud olendi inimese olemasolu. Seega küsimustel ,,varasemast" ja ,,hilisemast" on mõte vaid inimreaalsuse kaudu. See oleks nagu meie oma hinge seisund. Nii jagunebki meie aeg kolmeks *mineviku olevik mälestusena *oleviku olevik vahetu nägemisena ja *tuleviku tulevik ootusena. Niisiis, aeg on inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet. Mõeldes Augustinuse sõnade peale, tundub tema jutt loogilisena. Ma arvan, et see ka on nii, et aeg ei saa olla pikk või lühike. Minevikku ei ole ju enam,
,,müsteeriumid", ,,jumaluse rüpest välja kistud saladused" ja ,,ilmutused". Marx kinnistab dialektika majandussuhete ja ühiskondlike realiteetide külge; nii toimides usub ta, et on leidnud Hegeli ebaselge ja abstraktse meetodi ratsionaalse tuuma. See, mis varem oli spekulatiivne müstitsistliku kõlaga mõisteluule, on nüüd muutunud teaduslikuks proosaks (Saarinen, 1996, lk 301-303). 6 Marxi dialektika on inimreaalsuse kõige sügavam liikumisloogika. Dialektika ei ole enam idealismi ülim ja uhkeim saavutus, vaid materjalistliku ajalookäsitluse kirgas ja tugev alus. Marxi lõplik visioon on julge, värsek ja imetlusväärne; Marxi geenius on loonud sünteesi, mis loob õhtumaa inimesele uue perspektiivi (Saarinen, 1996, lk 301- 303). 7 3. KLASSIVÕITLUS Marx keskendus majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse
sugupoolega. Temast sai musternäidis maistest rõõmudest ja naudingutest loobunud Jumala- armastaja. Ta käsitles Pihtimuses ka maailma kui kahe erineva vastandliku jõu halastamatut võitlust (Jeerusalemm – „jumalariik“ ja Babülon – „maapealne“.) Ta väidab, et jumalas ei ole aega, aeg on vaid hingeline. Kuna jumalas ei ole aega, siis on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu. Aeg on vaid hingeline. Küsimused „varasemast“ või „hilisemast“ on mõte vaid inimreaalsuse kaudu. Igaüks, kes kahtleb, on paratamatult teadlik ühest tõest – omaenda olemasolust. Seda, keda ei ole olemas, ei saa petta. Aquino Thomas ühendas ristiusu Aristotelese filosoofiaga. Descartes koos prantslase Descartesega murdub vana aja ülemvõim filosoofias ja teaduses. Ta oli mees, kes armastas soojust ja mõtiskles tihti ahjus olles, vältis inimesi. Muutis pidevalt oma aadressi, kõige produktiivsemal perioodil elas ta Hollandis. „Teadusliku maailma“
Inimkonna areng toimub inimkogukonnast sotsialismini. Marx annab materialismile uue sisu, kus filosoofia põhiküsimuseks teadvuse ja materialismi suhe. Teadvus kujuneb materiaalsete tingumuste baasil Inimene loob religiooni, religioon ei loo inimest Klass, kes kujutab valitsevat materiaalset võimu, on ka valitsev vaimne jõud "Kapital: dialektika esimene osa ilmus 1867 väidab, et kapital, kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele dialektika on Marxile inimreaalsuse kõige sügavam liikumisloogika Mõju: 20 sajandi ajalugu võib pidada lausa Marci pärandiks. Stalin, Mao, Che, Castro kõik need tänapäeva ikoonid ja koletised esindasid täna pärandit. Faktid: Füsioloogiliselt oli Karl Marx väljapaistev mees, mitte oma ilu vaid metsiku karvakasvu poolest Marx, vene kommunismi filosoofiliste aluste looja, ei käinud kunagi Venemaal Oli päritolult juut aga ise eitas seda. JEAN-PAUL CHARLES AYMARD SARTRE 21. juuni 1905 15. aprill 1980
annaabi.ee 
