läbi terve päeva nagu seda teevad liivaterakesed, mis lähevad läbi liivakella kitsa kaela, varitseb meid oht lõhkuda oma keha füüsiline või vaimne struktuur. Üks liivaterake korraga. Üks ülesanne korraga. Igaüks suudab korraga ära teha vaid ühe päeva töö, ükskõik kui raske see ka ei oleks. Igaüks suudab olla hea, kannatlik, armastav ja aus vaid päikeseloojanguni. Just selles ongi elu mõte. Tark inimene alustab iga päev uut elu. Üheks kõige traagilisemaks inimloovuse puudujäägiks on minu arvates see, et meil kõigil on kalduvus ,,lükata oma elu edasi". Me kõik unistame mingisugusest maagilisest roosiaiast kaugel silmapiiril, selle asemel, et nautida neid roose, mis õitsevad just praegu meie akende all. Laps ütleb:"Kui ma suureks saan". Poiss ütleb: ,,Kui ma meheks sirgun."Mees ütleb: ,,Kui ma abiellun." Siis hakatakse mõtlema: ,,Kui ma pensionile jään." Ja kui pensioniaeg on käes,
· firma süsteeme. (Äripäev, 05.12.2000) Töötajate motiveerimiseks on mitmeid vahendeid. Palk ei ole nende seas sugugi kõige tähtsam. Palju enam mängib rolli näiteks, kuidas firmas inimesi koheldakse, millised on traditsioonid, kuidas tähistatakse üritusi, kui tihti toimuvad koosolekud ja kuidas lahendatakse probleeme. Kõik see on ülimalt tähtis töökultuuri loomiseks. Ma ei lotlenud siin sugugi kõike olulist, tööliste motiveerimiseks on samapalju võimalusi, kui inimloovuse piirid lubavad. Ettevõtte maine Suur osa ettevõtte strateegilise planeerimise analüüsist, hindab tarbija praegust arvamust firmast, tema toodetest, teenustest ja konkurentidest. Ettevõtte edu või läbikukkumine sõltub suuresti tema valitud strateegiast ja organisatsioonikultuurist (organisatsiooni tegutsemise viis, põhimõtted ja väärtused) .Head mainet ei ole võimalik raha eest osta. (Äripäev, 05.12.2000)
Ilu on demiurgilise mõtte vorm Demiurg kui maailma looja. Asjade jaoks on valmis vorm, et nad saaksid oma eesmärki täita. Jumalikku vormi iseloomustab antiikses mõtlemises ikkagi ilu. Jumalad ei loo asju eesmärgipäraselt vaid ta loob ka nii, et maailm ilus oleks. Kui asjad vastavad vormidele, siis nad vastavad demiurgi ideele, mille väline vorm ongi ilu. Lõpmatuse lõplik vorm Inimloomuse sügavikus on algne kaos. Kunstivormide eesmärk on meid sinna tagasi viia. Inimloovuse sügavikus on lõputu võimaluste kuristik (kujutlusvõime võimalused), siis ilu algpunkti jõudes oleme me jõudnud kohta, kus see lõputus end väljendab. Lõputusel endal vormi olla ei saa, me ei saa pilguga haarata lõputust. Teatud kujundid sümboliseerivad meile lõputust- vaade merele, vaade taevatähtedele, lai maastikuvaade.. Subjektiivne- ilu on kui midagi vaatleja juures leitav
ROMANTISM · Romanitsmi loogika: o Elujõu saab sellest, mida oli lääneeuroopa loomeilmas korda saatnud valgustus. Kõike saab seletada mõistusega ja mõistuse kaudu saab kõigst aru. Protsess selles suunas algas juba renesaansi ajal. Galileo-Galilei ütles: ,,Minu ülesanne on mõõta kõike mida saab mõõta, ja muuta mõõdedavaks kõike, mida ei saa mõõta" kaasa arvatud kõik inimloovuse üle. Valgustuse ülesanne oli hävitada ebasus, religioon. Romantismi käik oli pöörduda inimloovuse sügavamte hoovuste poole ja vaadata mis toimub sügavamal. o Saksa poeet Schelling seletas seda täpseamt. Ta tahtis teda, mida universum enast kujundab. Universum on absoluutne kunstiteos. Seega, kogu maailm meie ümber on põhimõttelielt kunstiteos.
sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Inimloovuse kohta üldkehtivat tõde ei ole. Kas filosoofial on mingi igavene, ajatu loomus. Olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?