" (Ravici mõtted) Lk 38 ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis kui elad, ei hooli sust keegi." (Ravic Joanile) Lk 43 ,,Unustada. Missugune sõna! Tulvil õudust, troosti ja viirastuslikkust! Kes suudab elada, ilma et unustaks? Aga kes suudab küllalt unustada? Mälestuste slakk, mis südant rebestab. Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba." (Ravic Joani imesilti ära visates) Lk 46 ,,Aga kui inimesel pole enam midagi püha, siis muutub talle kõik ühel inimlikumal viisil jälle pühaks. Ta hakkab austama seda pisikest elusädet, mis isegi vihmaussis tuksleb ja teda aeg-ajalt sunnib valguse poole roomama." (Ravic Eugenie'le) Lk 47 ,,Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud." /---/ ,,Tolerants on kahtluse tütar, Eugenie. Kas teie pole kogu oma usu juures minu vastu palju agressiivsem kui mina, kadunud uskumatu, teie vastu?" (Ravic Eugenie'le) Lk 51 ,,Solvamise vastu võis end kaitsta, kaastunde vastu mitte
vaja sõda? Ei, kindlasti mitte. Remarque laseb Paulil raamatu lõpus surra. Ning mitte ainult surra, vaid olla selle päeva ainus hukkunu. Ajalehtedes ilmub pealkiri "Läänerindel muutuseta", seda hoolimata reamees Bäumeri surmast. Kas see näitab ühe inimelu väärtusetust? Üks inimelu ei määra mitte midagi sõjas? Kas Remarque tahtis lõpuga näidata Pauli erilisust? Võib-olla soovis Remarque lihtsalt oma raamatu ebainimlikust etapist inimkonna ajaloost lõpetada kõige inimlikumal võimalikul viisil lõpetada Pauli piinad. Sest sõjas kaotas nii mõnigi mees käe või jala, kuid haava, mida vinguvad kuulid ja mürsud, surevad kaaslased hinge jätavad, pole võimalik üle hinnata, sellega on võimatu edasi elada. Eriti kui kodus pole kedagi ees ootamas, pole elu, mida jätkata. Selline oli kadunud põlvkonna saatus. Ebainimlik. "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid
Ei, kindlasti mitte. Remarque laseb Paulil raamatu lõpus surra. Ning mitte ainult surra, vaid olla selle päeva ainus hukkunu. Ajalehtedes ilmub pealkiri "Läänerindel muutuseta", seda hoolimata reamees Bäumeri surmast. Kas see näitab ühe inimelu väärtusetust? Üks inimelu ei määra mitte midagi sõjas? Kas Remarque tahtis lõpuga näidata Pauli erilisust? Võib-olla soovis Remarque lihtsalt oma raamatu ebainimlikust etapist inimkonna ajaloost lõpetada kõige inimlikumal võimalikul viisil lõpetada Pauli piinad. Sest sõjas kaotas nii mõnigi mees käe või jala, kuid haava, mida vinguvad kuulid ja mürsud, surevad kaaslased hinge jätavad, pole võimalik üle hinnata, sellega on võimatu edasi elada. Eriti kui kodus pole kedagi ees ootamas, pole elu, mida jätkata. Selline oli kadunud põlvkonna saatus. Ebainimlik. "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli
Ei, kindlasti mitte. Remarque laseb Paulil raamatu lõpus surra. Ning mitte ainult surra, vaid olla selle päeva ainus hukkunu. Ajalehtedes ilmub pealkiri "Läänerindel muutuseta", seda hoolimata reamees Bäumeri surmast. Kas see näitab ühe inimelu väärtusetust? Üks inimelu ei määra mitte midagi sõjas? Kas Remarque tahtis lõpuga näidata Pauli erilisust? Võib-olla soovis Remarque lihtsalt oma raamatu ebainimlikust etapist inimkonna ajaloost lõpetada kõige inimlikumal võimalikul viisil lõpetada Pauli piinad. Sest sõjas kaotas nii mõnigi mees käe või jala, kuid haava, mida vinguvad kuulid ja mürsud, surevad kaaslased hinge jätavad, pole võimalik üle hinnata, sellega on võimatu edasi elada. Eriti kui kodus pole kedagi ees ootamas, pole elu, mida jätkata. Selline oli kadunud põlvkonna saatus. Ebainimlik. "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid
annaabi.ee 
