- Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isasõied - Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine - Keemilised retseptorid emakasuudmel (spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja aktiveerivad nende idanemise või mitte) 26. Mis on apomiksis? Loote areng viljastumiseta 27. Millised on seemnete levimuse viisid: Iselevi: - paiskviljad - gravitatsioon Tegurlevi: - tuullevi - vesilevi - inimlevi - loomlevi 28. Mis on vegetatiivne paljunemine? Talluse, juure, vare või lehe osade abil
meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad tamm, sarapuu, saar, teraviljad) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise *Vesilevi: veetaimedel kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad) *Inimlevi: inimesele eripärasele tegevusele kohastunult põlluumbrohtude seemned/viljad on muutunud kultuurtaimede omadele tehnoloogiliselt väga sarnaseks (rukkiluste, linatuder). 42. Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad. Vee imendumine algab umbes 0 kraadi juures, temperatuuri suurenedes seemned küllastuvad kiiremini. Peale vee ja hapniku, on seemnete idanemiseks vajalik ka kindlat temperatuuri.
Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad tamm, sarapuu, saar, teraviljad) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise *Vesilevi: veetaimedel kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad) *Inimlevi: inimesele eripärasele tegevusele kohastunult põlluumbrohtude seemned/viljad on muutunud kultuurtaimede omadele tehnoloogiliselt väga sarnaseks (rukkiluste, linatuder). 42.Seemne idanemine. Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad. Vee imendumine algab umbes 0 kraadi juures, temperatuuri suurenedes seemned küllastuvad kiiremini.
Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: ◦ Endospermi (kaer, moon) ◦ Perispermi (äiakas) ◦ Idusse (aeduba) ◦ Endospermi ja perispermi (pipar) ◦ Endospermi ja idusse (lina) Seemnete levimise viisid Autohooria ehk iselevi ◦ Peamiselt paiskviljad ◦ Gravitatsioon Allohooria ehk tegurlevi ◦ Anemohooria ehk tuullevi ◦ Hüdrohooria ehk vesilevi ◦ Antropohooria ehk inimlevi ◦ Zoohooria ehk loomlevi ◦ Mürmekohooria (sipelglevi), ornitohooria (lindlevi), teriohooria (imetajalevi), epizoohooria (loomade pinnal), endozoohooria (loomade sees), sünzoohooria (linnud noka vahel, ei söö seemet) Autohooria - gravitasioon Seemnete levitamine gravitatsiooni abil – valminud rasked viljad kukuvad emataime küljest maha. Sellist levi kasutavad näiteks: õunapuu, kookospalm, granadill jt. Paljud kõva kestaga viljad veerevad maha kukkudes emataimest eemale
Vesilevi - Vees levivatel taimedel on diaspoorid selleks morfoloogilis-anatoomiliselt hästi spetsialiseerunud, näiteks vesiroosi vesilevised on limaste kestadega, mis suurendab nende ujuvust. Loomlevi – Loomade küljes (takjas), loomade sees tahtmatult (heintaimed), loomade sees meelitatult (lihakad viljad, lindlevi marjadega – kirss), loomade sees teadlikult (orav varub tammetõrusid) – seemned/viljad on söödavad ja loom varub neid. Inimlevi - taimede levimisviis, mille korral levised kanduvad edasi inimese tahtmatul või tahtlikul kaasabil. 34. Seemne ehitus. Varuainete paiknemise võimalused erinevates seemne osades. Seeme on kõrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Funktsioon: paljunemis- ja levimisvahend; taimede teatav elujärk (iseseisev organism). Esinevad
hästi spetsialiseerunud, näiteks vesiroosi vesilevised on limaste kestadega, mis suurendab nende ujuvust. Loomlevi Loomade küljes (takjas), loomade sees tahtmatult (heintaimed), loomade sees meelitatult (lihakad viljad, lindlevi marjadega kirss), loomade sees teadlikult (orav varub tammetõrusid) seemned/viljad on söödavad ja loom varub neid. Inimlevi - taimede levimisviis, mille korral levised kanduvad edasi inimese tahtmatul või tahtlikul kaasabil. 54. Seemne ehitus. Varuainete paiknemise võimalused. Seeme on kõrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Funktsioon: paljunemis- ja levimisvahend; taimede teatav elujärk (iseseisev organism). Esinevad
idanemistingimustesse sattunud seemnetest arenevad uued taimed 53. Viljade levimise viisid. 1) iselevi- positiivne nähtus (hernes, malts) 2) välisjõududega 2.1) tuullevi 3) väikesed seemned 4) loomlevi 4.1) loomade küljes (takjad- viljakonnad levivad: teeleht) 4.2) tahtmatult loomade sees- heintaimede seemned(väikesed) 4.3) loomade sees meelitatult- lihakad viljad, lindlevi marjadega 4.4) teadlikult- seeme/vili söödav. Loom varub endale seda. Oravad tammetõrud. 5) vesilevi 6) inimlevi 54. Seeme kõrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Funktsioon: paljunemis- ja levimisvahend; taimede teatav elujärk (iseseisev organism). Esinevad paljasseemnetaimedel (Gymnospermae) ja katteseemnetaimedel (Angiospermae). Seeme koosneb: seemnekestast, toitekoest ja embrüost. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid
annaabi.ee 
