Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli kehaluustiku areng. Sellised muutused näitasid, et inimlastel tekkisid uued kohastumised erinevalt inimahvidest. Esimeseks inimeseks nimetati ,,osavat inimesest"-Homo habilis. Tema ajukolju maht oli australopiteekuse omast veidi suurem ning temal avaldus primitiivne kivitöötlemisoskus. Siiski olulisi muutusi veel näha polnud ning ,,osava inimese" luustik ei erinenud oluliselt australopiteekuse omast. Esimeseks ,,püstise inimese" varaseks vormiks peetakse Homo erectust. Tema
Kultuuriks võime nimetada kõike, mida inimene on loonud. Kas vaimselt või füüsiliselt, see ei oma tähtsust. Kultuur on loonud rahvad ja riigid, tekitanud esimesed tsivilisatsioonid. On raske öelda, millised me praegu oleksime, kui ei oleks toimunud sellist arengut. Pealiskaudse vaaltluse põhjal võiks arvata, et kultuur on pigem tüliks, takistab see eri rahvusest inimeste suhtlemist ja mõistmist. Selline arvamus tuleks aga kohe maha matta. Esimestel inimlastel, kes Maa peal kõndisid, ei olnud kuigi palju sarnasusi tänapäevaste inimestega. Elati ehk koos väikeste perekondadena, elatuti metsaandidest ja loomadest, keda oli võimalik kätte saada. Varsti hakkasid nad teistest metsloomadest eristuma avastati, et küttida on parem odadega ja küpsetatud toit on palju maitsvam. Jahi paremaks koordineerimiseks täiustusid seni väheütlevad häälitsused tekkis algeline keel. Edasine areng toimus üsna kiiresti
Inimese võimelised oma emale ja sarrastus. Positiivne selle kes ta vajadusi rahuldas). ohustav tunne- hirm, beebi ja võõras, areng toimub läbi seega kogu liigile tasu ja karistus. Lõi Kiindumus tekib ikkagi ebakindlus, eraldatud. 1969- võõras ruumis astmete, on EGO poolt omaseid tunnuseid sarrustuse skeemi. sellega, kes turvalisust pakub, seotuseteooria, inimlastel katse. Vaadatakse kontrollitud ja on õppima(etoloogia esimene Operantne tingimine. mitte ainult sööki. Hüpotees- sünnipärane vajadus seotuse kuidas laps käitub, ratsionaalne. Arendab katse). Pojad õpivad Arvab, et inimene see kes rahuldab baasvajadusi, järele ühe kinda isiksusega. kui ema läheb ära ja edasi Freudi teooriat
Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt kuidas roomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt). Vaata arengutabelit! Kiindumus VT ETOLOOGIA! H.Harlow (1958) katse ahvipojaga 18 tundi soe, karvane, pehme asendusemaga / 2 tundi terasest ,,külma" asendusemaga). Suhe ei teki sellega, kes annab süüa. Bowlby (1969) - inimlastel on sünnipärane vajadus seotuse järele üühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M. Klaus ja J. Kennell. 1975 nad jälgisid, kuidas emad käitusid vastsündinud lastega
laiem ja toimub ülelaiendamine (kõik asjad on autod), omandab konkreetse sõna tähenduse. KIINDUMUS K. Lorenz- vaatlused linnupoegadega H.Harlow (1958)- katse ahvipojaga- mida ahvipudel eelistab. Pehme kunstema- süüa ei saa. Kõva kunstema- saab süüa. Laps oli koos 18 tundi pehme asendusemaga, 2 tundi külma asendusemaga. Kas ikka on nii, et kes toidab, seda armastatakse? John Bowlby (1969)- inimlastel sünnipärane vajadus seotusele ühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. Hiljem ei suuda laps luua tugevat emotsionaalset sidet ema või teise isikuga. Seotuseteooria- tugineb psühhoanalüütilisele suunale. Räägib lapse emotsionaalsest arengust. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebaindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse
Isendilt isendile, perelt perele, populatsioonilt populatsioonile – eeskuju ja kõne kaudu. Meeme (kultuuri sugemeid) leidub ka teistel kõrgematel loomadel. Kiskjate emad õpetavad oma poegi jahti pidama. Rotid ja varesed õpivad oma kogemusest lõksu või püssiga, ja hoiatavad liigikaaslasi. Šimpanside eri karjadel on erinevaid meetodeid nuiaga pähklite purustamiseks. Kõndimine, kõne jms. 134. Püstikäimise tulemusi ja kaasnähtusi inimlastel ( Hominidae ). Inimese selgroo iseloomulikud kõverused (skolioos) on amortisaator, mis vähendab peaaju põrutamist. Pealael kasvavad rohked juuksed kaitsevad pead ja kogu keha ülalt tuleva päikesekiirguse ja vihma eest. Üks püstiseismise eeliseid võiski olla kaitse ülekuumenemise vastu lagedal: otsene päikesepaiste langes vaid juustele, aga kere sai kiirgust vaid teravnurga all, ise paljas ja kuuma käes higistades. Higi ja vihmavee laubalt
annaabi.ee 
