Maastik ei ole midagi muud, kui looduse looming, mis on ristunud inimkultuuriga ning inimese poolt ümber kujundatud või loodud. Parkide ja aedade rajamisel on enamasti lähtutud looduse sobitamisest tehiskeksonda, püüdes ümber kujundada või asendada metsikut looduskeskkonda, luua teatud korda. Läänes on läbi aegade pargid ja aiad olnud pigem planeeritud olema seoses kokkukuuluvate hoonetega, harva on näha aedu, kus inimkäsi on vähe tajutav. Minnes
inimene tajub.“ (Oja 2001) Viiendas artiklis toetub autor arheoloogiale ja seletab ka seda mitmes erinevas tähenduses. Ta toob välja kaks maastikuarheoloogia suunda, mis on üksteisega tihedalt seotud. Üheks on maastik, kui keskkond ja teiseks maastik, kui süsteem. Hiljem mainib ta ka veel kahte teist suunda, milleks on maastik, kui võim ja kogemus. Põhjalikult on seletatud ka sellest, mis on kultuurmaastik ja kuidas on see seotud inimkultuuriga. Kokkuvõttes on autor enda seisukohalt mõtteliselt jaganud kultuurmaastiku kolmeks osaks. “Otseselt religioonist ja ideoloogiast laiemalt on põhjustatud nn. rituaalne maastik, ..., Võimu ja omandisuhete baasil on kujunenud nn. sotsiaalne maastik, ..., Kultuurmaastike kolmas komponent on agraarmaastik.“ (Lang 2001) Edasi tegelen välisartiklitega ja püüan neist selgust ja nende käsitlusest aru saada.
Eetika kui elust kunstiteose vormimine. BIOSEMIOOTIKA Biosemiootika kujuneb 1990 alguses. 25 aastat vana semiootika osa. Thomas Kuhn!!! „The Structure of scientific Revolutions 1962 (vene k. 1975) Praegune paradigma- epigeneetiline pööre 21. Saj. Biosemiootika.- valdkond, mille uurimisalaks on elusorganismide märgiprotsessid ja tähendusloome. Biosemiootika otsesest uurimisalast jäävad välja asjad mis seostuvad inimkultuuriga. See on teadus, mis uurib kultuuri välist, inimkeeleta toimuvat semioosi. Keele-eelne teadmine –eeldab -õppimisvõimet -(auto) kommunikatsiooni -vahendatust Selle tõsikindlus põhineb -äratundmisel -seostamisel -imitatsioonil Imiteerimine võimaldab tõsikindlust. Me võime seostada asju konventsionaalsel viisil- tänu keelevõimele Inimene tänu keelevõimele saab luua teadmisi mis ei ole tõsikindlad. Biosemiootika probleemideks on...(slaidis)
ta seda enam ei ole. Asjatundjad pole üksmeelt saavutanud. Seondus härjaga, oli peamine jumalik kangelane, vägev jumal, jumalate kuningas ja sellest tulenevalt ka inimliku kuningavõimu kaitsja. Poliitilise võimu, riiklusega väga tihedalt seotud jumal. Tema tähtsaim keskus Nippur. Nippurist sai ka rv kultuskeskus. Enki e Ea maasügavused; sügavuste isand, seondus ka maaaluste magedate vetega. Tema koda asus Apsus. Oli seotud ka niisutusvete ja kanalisatsiooniga, ka inimese ja inimkultuuriga. Oli peamine inimeste looja, inimeste sõber. Ka õpetas inimesi, inimliku kutuuri, rituaalide isand. Seostati kultuuri, kirjatarkusega. Inimestele nõu andja. Oli ka oma iseloomult inimlik kaval, petlik, ebakindel. Tema tähtsaim linn Eridu. Jumalanna Nin hursag hursagi emand (kivirinnatis, mis maailma ümbritseb). Metsiku looduse, loomade kaitsja. Jumalik ema. Oli ka inimeste loomisel mängus. Toitis oma viljastava piimaga ka kuningaid. Oli Enliliga poeg, kelle nimi oli Ninurta
annaabi.ee 
