5. Egiptus- Osad jumalad kehastasid loodusnähtusi, kuid enamus olid inimese keha ja looma või linnu kehaga. Jumalate tähtsus oli suur ning neid oli tohutult palju (üks tekst toob ära, et neid oli 740, kuid võib olla ka rohkem). Usuti surmajärgsesse ellu. Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon, Amon- Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hothor, Anubis ja Thot. Mesopotaamia- Jumalate kogu ehk panteon. Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed (inimkujuga) ning neid kujutati suure perena. Inimesed pöörasid suurt tähelepanu elule enne surma. Tähtsamaid jumalaid (jumalannasid) oli viis: Anu, Ea, Enlil, Istar, ning Marduk. 6. Babüloonia seadustekogu, mis kehtestati 18. saj. e.Kr. Seadused olid raiutud kiilkirjas 2.25 m kõrgusesse basaltsambasse. Sisaldab enamasti tsiviil- ja kriminaalõiguste küsimusi. Karistuspõhimõtteks oli talioon (,,silm silma, hammas hamba vastu) ning rohkesti nähti ette surmanuhtlust. 7
Väga tähtsal kohal olev astronoomia (tähetarkus) oli tihedalt seotud astroloogiaga (taevakehade järgi ennustamine). Egiptus- Osad jumalad kehastasid loodusnähtusi, kuid enamus olid inimese keha ja looma või linnu kehaga. Jumalate tähtsus oli suur ning neid oli tohutult palju. Usuti surmajärgsesse ellu. Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon, Amon- Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hothor, Anubis ja Thot. Mesopotaamia- Jumalate kogu ehk panteon. Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed (inimkujuga) ning neid kujutati suure perena. Inimesed pöörasid suurt tähelepanu elule enne surma. Tähtsamaid jumalaid (jumalannasid) oli viis: Anu, Ea, Enlil, Itar, ning Marduk. Religioon oli mõlemas riigis, ühes usuti rohkem, teises vähem. Egiptuses oli ellusuhtumine sügavalt religioosne. Jumalaid peeti väga tähtsateks. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra-ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti
jooksul arenes, selle arengu käigus tuldi lagedale ka kaugjuhitavate süsteemidega. Seda küll mitte enne 19nda sajandi lõppu, ning kahjuks inimkond ei kasutanud seda uut tehnoloogiat kohe headel eesmärkidel. Esimesed kaugjuhitavate süsteemidega masinad olid tegelikult raketid, mis ka leidsid peatselt kasutust esimeses maailmasõjas aastal 1917. Alates 19ndast sajandist on tehnoloogia väga kiirelt edasi arenenud, juba aastal 1928 eksponeeriti näitusel päris inimkujuga robotit, mis oli ka seejuures üks esimestest omalaadsetest, teaduslikum nimetus sellisele robotile oleks „humanoid robot“. Kusjuures termini „robot“ võttis esmakordselt kasutusele aastal 1921 tšehhi kirjanik Karel Čapek.[1] Nüüdseks on sõna „robot“ tähendus liiga üldistav, roboteid on mitmesuguseid, neid jaotatakse valdkonniti ja põlvkonniti. Nii-öelda esimesse põlvkonda kuuluvad lihtsad robotid,
moraalinormid. Dantet seevastu kannustas teadusel põhinev kahtlus ja sellest tingitud uudishimu. Nad mõlemad on teekangelased, alati liikuvuses ja ületavad keelatud paikade piire; mõlemad käivad sama rada mööda olles teel Purgatooriumisse Dante läbi Põrgu ja Odüsseus mere kaudu. Dante teekond võtab üle Odüsseuse oma laevahukust alates. Seniajani on nad teineteist dubleerinud. Teoses on tehtud vahet tõelisel inimesel ja inimkujuga elajataolisel olevusel, mis tähendab, et inimesed pole loodud selleks, et elada nagu jõhkardid, vaid järgida teadmisi ja virtu-t. Nagu Dante nii ka Odüsseus väljendab inimkonna tundmise sooviga saada teada maailma saladusi. Dante teadmine on seotud pideva tõusuga moraalsel teljel, mis tuleneb moraalsest täiuslikkusest. Dante käsitluses on olulised väärtused, mille najal ühiskond toimib. Ta peab oma teoses
annaabi.ee 
