Joonis 1.1. Muutuste ajastud. Allikas: (Boulton et al 2001: 73). Ühe võimaliku vastuse sellisele otsustuste ja rikkuse koondumisele on andnud Itaalia majandusteadlane Vilfreda Pareto (1848-1923) juba rohkem kui sada aastat tagasi. Tema avastust on siiani nimetatud mitmeti -- Pareto printsiibiks, Pareto seaduseks, 80:20 reegliks, vähima pingutuse põhimõtteks ja tasakaalutuse põhimõtteks. Pareto avastas kaks seika: Esiteks, teatava inimkogumi (% rahvastikust) ja tulude ning ümberjaotatava rikkuse määra vahel valitseb kindlasuunaline matemaatiline suhe. Ehk lihtsamalt öeldes: kui 20 protsendile rahvastikust kuulus 80 protsenti rikkusest, siis võis usaldusväärselt prognoosida, et näiteks 10 protsendile kuulub 65 protsenti ja 5 protsendile 50 protsenti sellest rikkusest. Asja tuum ei ole protsentides, vaid tõigas, et rikkuse jaotumus rahvastikus oli prognoositavalt tasakaalust väljas.
Käitumine ja kk peab olema vastavuses. Struktuurses vastavuses olevate käitumisaktide ja füüsiliste objektide ühendid, nt pingil istumine v staadionirajal jooksmine moodustab sünomorfid (synomorphid). Alasüsteemid komponendid on vahetatavad, tähtis on positsioonide täidetus, mitte rollikäitumised. Võib ka juhtuda, et sünomorfid lagunevad. Käitumispaika vaadeldakse dünaamilise süsteemina. Avaldub antud paigale iseloomuliku inimkogumi püsiva käitumismustri taastootmises, mis toimub kindla stsenaariumi järgi - Barker nim, seda käitumisprogrammiks. Interaktsioonide spetsiifiline järgnevus, nagu annaks käsklusi teatud tegevusteks antud tegevuspaigaks. Käitumispaiga komponendid: inimese vajadused. Käitumispaik kui tervik või ka väljaspoolt - loeng toimub tallinna ülikooli raames ja siin kehtivad reeglid, mis on siin kehtestatud. Käitumispaiga seisund sõltub osade funktsioneerimisest ja see
kasutades Arhiiviuuring psühholoogiliste nähtuste uurimine säilitatavate dokumentaalsete tõendite uurimise kaudu Küsitlus inimeste arvamuste, teadmise, suhtumise jms. väljaselgitamine kas kirja pandud ja inimesele saadetud kirjaliku küsimustiku või suulise küsitlemise käigus Väljavõtteline ehk küsitlus, kus püütakse saada ettekujutus laiema inimkogumi ehk valikuline ehk populatsiooni arvamustest, teadmisest vms. selle kogumi suhteliselt väheste valimküsitlus esindajate ehk valimi küsitlemise kaudu Küsimustik kogum kirja pandud küsimusi inimeste arvamuste jms. väljaselgitamiseks Intervjuu inimeste arvamuste jms. väljaselgitamine neid suuliselt (ehk silmast- silma) oludes küsitledes
Seega võivad üldised huvid üksikisikute huvidega kas täielikult või osaliselt kattuda, kuid nad võivad sattuda ka konfrontatsiooni. Sellisel juhul, kui on olemas seaduslik alus, peab konkreetne üksikisik või üksikisikute grupp oma huvisid üldistes huvides piirama. Siin võib välja tuua ka selle dialektilise seose teise aspekti: riik kaitseb üksikisiku põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, kuigi need on näiteks teatud inimkogumi huvidega (üldiste huvidega) vastuolus. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus; 3) haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud tegevus. Olulise osa haldustegevuse sisust moodustab seaduste täitmine, seaduste rakendamine, mis eeldab dünaamilist ja aktiivset tegutsemist. Haldus ei piirdu aga üksnes konkreetsete seaduste
Seega võivad üldised huvid üksikisikute huvidega kas täielikult või osaliselt kattuda, kuid nad võivad sattuda ka konfrontatsiooni. Sellisel juhul, kui on olemas seaduslik alus, peab konkreetne üksikisik või üksikisikute grupp oma huvisid üldistes huvides piirama. Siin võib välja tuua ka selle dialektilise seose teise aspekti: riik kaitseb üksikisiku põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, kuigi need on näiteks teatud inimkogumi huvidega (üldiste huvidega) vastuolus. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus; 3) haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud tegevus. Olulise osa haldustegevuse sisust moodustab seaduste täitmine, seaduste rakendamine, mis eeldab dünaamilist ja aktiivset tegutsemist. Haldus ei piirdu aga üksnes konkreetsete seaduste