Inimkaubandus referaat (0)

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM

10.B Inimkaubandus Referaat Juhendaja: Eesnimi ja perekonnanimi Tallinn 2017

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Definitsioon................................................................................................................ 4 Ajalugu....................................................................................................................... 4 Orjandus Ameerikas................................................................................................5
Eestlaste küüditamine Siberisse..............................................................................7 Erinevad vormid......................................................................................................... 7 Tööorjus................................................................................................................... 7
Seksuaalne ekspluateerimine..................................................................................9
Elundikaubandus................................................................................................... 11 Inimkaubandust põhjustavad tegurid.......................................................................11 Põhjused tänapäeval.............................................................................................11 Lahendused.............................................................................................................. 14 Ohvrite abistamine Eestis......................................................................................14
Annetamine välisriikidesse....................................................................................15 Kokkuvõte................................................................................................................. 16 Kasutatud kirjandus.................................................................................................. 17 Lisad......................................................................................................................... 18

2
Sissejuhatus

Maailmas on enamik riike igasuguse inimkaubanduse ja orjatöö ära keelanud, seda on sätestatud kuritööks   ka   ÜRO   Palermo   protokollis,   kus   inimkaubitseja   saab   kuritöö   toimepaneku   eest kriminaalse karistuse. Siiski on just inimeste sunnitöö ja nende ärakasutamine maailmas suureks probleemiks, kuhu on seotud ka alaealised lapsed. Tihti on töö raske ja inimlikkuse piiridest kaugel   väljaspool.   Raha   mida   nad   selle   eest   saavad   on   olematu   ja   rasked   vigastused   ning meditsiiniliste abivahendite puudus viib lapsed kiiresti hukule. Inimkaubandus on eksisteerinud maailmas koguaeg, aga reaalelus sellest ei julgeta rääkida või arvatakse, et süüdi on ohver ise. Ohvrisse suhtutakse vastumeelselt ja seepärast hakkab ka inimene ennast häbiväärsena tundma ega julge abi küsida.  Isegi kui inimkaubandus kedagi otseselt ei puuduta, peaks ta ikkagi teadma mida see tähendab ja endaga kaasa toob, kuna probleemi ignoreerimine seda ei lahenda. Toon välja inimkaubanduse erinevad vormid, võrdlen selle levikut erinevates maailmaosades ja riikides   ning leian selle põhjuseid ja lahendusi kuidas orjanduse küüsi sattunud inimesi saaksime ise aidata.

3
Definitsioon

Inimkaubandus  (ing.k   human   trafficking)  on   tegevus,   mille   eesmärgiks   on   teiste   inimeste ekspluateerimine   kaubitseja   poolt   või   selle   võimaldamine   teistele.   Inimkaubanduse   mõiste hõlmab  nii siseriiklikku  kui rahvusvahelist  tegevust. See tähendab,  et inimkaubandus ei  pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Inimkaubitsejad võivad ohvri   meelitamiseks   ning   tema   vastupanu   murdmiseks   kasutada   pettust,   ähvardusi,   füüsilist vägivalda,   tema   abitut   seisundit   ja   muid   meetodeid.   (Kriminaalpoliitika.   Mis   on inimkaubandus?) Protokolli kohaselt on inimkaubandus inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või   vastuvõtmine,   inimröövi   toimepanemine   või   muul   viisil   jõu   kasutamine   või   sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu   omava   isiku   nõusoleku   saavutamine   selleks,   et   inimest   ekspluateerida. Ekspluateerimisena   käsitletakse   teise   isiku   prostitutsiooni   ärakasutamist   või   muul   viisil seksuaalset   ärakasutamist,   sunniviisilist   tööd   või   teenistust,   orjuses  või   sama   laadi   seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist. (Palermo protokoll, 2004) Inimkaubandust   võib   pidada   nüüdisaegse   orjanduse   vormiks.   See   on   mitme   miljardi   dollari suurune kriminaaläri, mis röövib vabaduse 20,9 miljonilt inimeselt üle maailma. Ükskõik kus me ka ei elaks, võimalus on et see toimub meile lähedal. Kõik inimorjanduse ohvrid jagavad ühte olulist kogemust: vabaduse kaotust. Ajalugu Orjandus oli tuntud juba väga varajastes tsivilisatsioonides. Varaseimaid andmeid orjuse kohta leiame   Babüloonia   seadustekogust   „Hammurapi   koodeks“,   mis   pandi   kirja   18.   sajandil   eKr. Seadustes olid orjale määratud karmid karistused kehva teenistuse eest, samal ajal kui nende omanikud said karistada ainult teiste orjaomanike ahistamise eest. Näiteks ütleb seadus 282: Kui ori ütleb oma omanikule „Sa ei ole minu isand!“, on omanikul õigus ta kõrv maha lõigata. Kuid orjandusele viitavaid andmeid leiab kõikidest teistest iidsetest tsivilisatsiooniest, näiteks Sumeri,

4

Vana-Kreeka,   Vana-Hiina,   Rooma   impeeriumi   ja   Kolumbuse   koloniseerimata   Ameerika aegsetest perioodidest. Orjandus Ameerikas Tunneme  Christoph  Kolumbust  ajalootundidest,  kui  õilsat maadeavastajat,  kes avastas  1492. aastal   Ameerika   ja   tõi   sellega   kaasa   Euroopasse   palju   kuulsust   ja   rikkust.   Kuid   tegelikult asustasid Atlandi ookeani taguse maa juba 25 000 aastat tagasi Aasiast pärit hõimud, keda meie tunneme   „indiaanlastena“.   Enne   eurooplaste   tulekut   elas   Põhja-Ameerikas   üle   400   erineva indiaani hõimu, millest tänapäeval on alles vaid vähesed. Nagu   paljud   teised   maadeavastajad,   kohtus   Kolumbus   oma   reiside   vältel   paljude   maade põliselanikega.  Tema  suureks eesmärgiks  oli vallutada  uusi maid  ja  leida  palju  rikkusi, mis pärast   koju   tagasi   tuua,   seepärast   kohtles   ta   põliselanikke   kui   ebameeldivaid   takistusi   tema unistuste täitumise ees. On kolm põhilist konfliktiallikat, mis puudutab Kolumbuse suhtumist pärismaalastesse,   keda   ta   nimetas   „indiaanlasteks“:   vägivalla   ja   orjanduse   kasutamine, põlisrahvaste sunniviisiline ristiusustamine ja uute haiguste ning epideemiate sissetoomine, mis põhjustasid Põhja-Ameerika põliselanikele pikaajalisi ja traumaatilisi mõjusid. Ajaloolased   on   leidnud   ulatuslikke   tõendeid   Kolumbuse   ja   tema   meeskondade   põhjustatud kahjude   kohta.   Ajal,   mil   rahvusvaheline   orjakaubandus   oli   hakanud   kasvama   ja   laienema, orjastasid Kolumbus ja tema mehed paljud Lääne-India põlisrahvad ja kohtlesid neid äärmiselt vägivaldselt ja julmalt. Oma esimesel reisil 1492. aastal jõudis Kolumbus tundmatule Kariibi mere saarele peale rasket kolme kuu pikkust reisi. Esimesel päeval Uues Maailmas, käskis ta võtta kinni kuus kohalikku ja panna nad oma kasuks tööle. Enda päevikus kirjutas ta, et tema arvates oleksid nad head teenijad ja teeb seda vaid Jumala soovil.  Kolumbus kehtestas Uues Maailmas sunniviisilise töö poliitika, milles pandi põliselanikud tööle rikkamate(sisserännanute) kasumi nimel. Hiljem saatis Kolumbus tuhandeid rahumeelseid Taino indiaanlasi   Hispaniole   saarelt   üle   mere   Hispaaniasse   orjana   müügiks.   Paljud   surid   pikal meresõidul. Need, kes maha jäid, olid sunnitud otsima kaevandustes kulda ja töötama istandustes sisserännanud eurooplaste kasuks. Peale 60 aastat peale Kolumbuse tulekut oli 250 tuhandest Taino pärismaalasest alles vaid vähesed.

5

Vastuseks   kohalike   rahutustele   ja   mässule   korraldas   Kolumbus   julma   mahasurumise,   mille käigus paljud põliselanikud tapeti. Püüdes mässu veelgi alla suruda lasi ta tapetud põliselanike lahti lõigatud kehad läbi tänavate lohistada, eesmärgiga teisi tagajärgede eest hirmutada. Lisaks vaidlustele orjanduse ja vägivaldsuse reegli osas, tõi Kolumbus Uude Maailma kaasa kohalikele tundmatuid  haigusi ja epideemiaid, mis hävitasid aja jooksul paljud põlisrahvaste hõimud ja kogukonnad.   Ajaloolased   on   kasutanud   mõistet   „Kolumbuse   väljavahetus“(ing.k   Colombian Exchange),   et   kirjeldada   taimede,   loomade   ja   kaupade   vahetust   Ida   ja   Lääne   vahel. Pärismaalastele   võõras   toit   tõi   kaasa   erinevaid   terviseprobleeme   ja   põhjustas   bioloogilise hävingu.  (Tõlge, History.com Staff, 2009) Orjandus jätkus ka 15. sajandil, mil ameeriklasi vaevas vaesus ja nälg. Vaja oli tulusat tööjõudu ja   majanduse   elavnemist.   Esimesed   aafrika   rahvusest   orjad   viidi   Ameerikasse   1619.   aastal. Sihtkohaks oli Põhja-Ameerika koloonia Jamestownis, Virginias. Teekond Aafrika mandrilt üle Atlandi   ookeani   oli   orjade   pisaratega   kastetud.   Ahelatega   kokku   köidetud   ja   ebainimlikes tingimustes pidid nad veetma mitu kuud enne kui Ameerikasse jõudsid. Paljud neist surid sellel raskel teekonnal. Ellujäänuid müüdi oksjonil, kus siis kaupmehed enda orjad märgistasid, nagu tehakse loomadega. Mitte ükski valge inimene poleks endale sellist saatust soovinud. Orje kasutati igapäevaste tööde tegemiseks, mis käis omaniku valvsa ja karmi pilgu all. Nende peamisteks   töödeks   olid   põllult   puuvilla   korjamine,   suhkruroo,   riisi   ja   tubaka   külvamine   ja korjamine,   raudtee   ehitus,   söögitegemine,   riiete   pesemine,   liha   nülgimine   ja   paljud   teised igapäevased tööd. Aafrika-ameerika orjad aitasid ehitada riigile uue majandusliku aluse, mis tõi valgetele eurooplastele palju raha sisse. Tavaliselt olid majapidamises töötavatel orjadel paremad elutingimused kui põlluorjadel. Nad said elada omanikuga sama katuse all ja kui ori teenis isanda heakskiidu oli tal võimalik pälvida prestiižne ja lugupeetud positsioon. Viletsa töö või reeglite mittetäitmise eest said orjad karmilt karistada. Omanikul oli õigus orja piinata, piitsutada, kägistada, üles puua või jäsemet pidi puu külge riputada, peksta või mõnel muul   viisil   ebainimlikult   piinata.   Orjadega   käituti   nagu   tõelise   inimrämpsuga.   Orjade väärkohtlemine   hõlmas   sageli   vägistamist   ja   naiste   seksuaalset   kuritarvitamist.   Seksuaalne kuritarvitamine oli osaliselt juurdunud lõunapoolses kultuuris, kus orje koheldi kui vara, mida saab omada. Heledama nahalisi aafrika-ameerika orje värbati tihti prostitutsiooni.

6
Orjus kaotati USAs 1895. aastal. Endistele orjadele anti õigused.

Eestlaste küüditamine Siberisse Nõukogude   okupatsiooni   ajal   küüditati   Eestist   üle   30   000   inimese   Siberisse   ja   teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliikmed. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest. [CITATION Vik17 \l 1061] Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Õhtul paha aimamata läinud magama pered äratati ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid otsiti läbi, kusjuures nii mõnigi väiksem väärisese rändas küüditajate tasku. Tavaliselt ei mainitud, et peagi   eraldatakse   perekonnapead   oma   naistest-lastest.  [CITATION   Kal   \l   1061]  Relvadega ähvardades   sunniti   inimesi   oma   kodudest   lahkuma   ja   toimetati   loomavagunites   minema. Täisealised   mehed   kuulutati   arreteerituiks   ja   lahutati   perekondadest.   Enamik   neist   hukkus vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Neist jäid ellu umbes pool küüditatute arvust.  Külma, viletsa toidu ja üle jõu käiva töö tagajärjel  suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Eestlased polnud ainus rahvus, kes langes massirepressioonide ohvriks. Leedus toimus sõjajärgsel ajal kolm suuremat küüditamist, Lätis ja Eestis piirduti ühega, kui väiksemad deportatsioonid kõrvale jätta. Alates 1956. aastast lubati küüditatutel Eestisse tagasi tulla, kuid nende vara ei tagastatud. Vara tagastamine sai võimalikuks alles pärast okupatsiooni lõppu ja Eesti taasiseseisvumist. Erinevad vormid Tööorjus Tööorjuse ohvriks langevad väga erinevad inimesed – nende hulgas on lapsi, teismelisi, naisi, mehi. Tööorjuse ohvrid võivad tegutseda legaalsetel tegevusaladel, nt vabrikus, põllul, ehitusel,

7

kodudes koristajate, lapsehoidjate, majapidajate, hooldajatena, aga ka olla hõivatud organiseritud kuritegevuses, nt narkokulleritena. [CITATION Kri \l 1061] Võlaorjus  (bonded   labour   või   debt   bondage   i.k)  -   kõige   enam   kasutatav   meetod   inimeste orjastamiseks.   Inimene   orjastatakse   väitega,   et   ta   peab   oma   tööga   tagasi   teenima   mingit ebamäärast võlga, mille tingimused ning tähtajad on määratlemata. [CITATION Kri \l 1061] Selline   tööorjuse   vorm   on   tänapäeval   levinud   eelkõige   Lõuna-Aasia   riikides,   nagu   India   ja Pakistan.   Sageli   peavad   kõik   perekonna   liikmed   töötama   ühe   pereliikme   põhjustatud   võla tasumiseks. Võlga saab üle kanda järgmisele põlvkonnale ja lapsi võib hoida võlakirjades laenu pärast, mille nende vanemad on aastakümneid tagasi võtnud ja maksmata jätnud.  [CITATION
Ant \l 1061] Sunnitöö (forced labour i.k.) - olukord, kus inimest sunnitakse töötama vägivalla või muud liiki karistusega ähvardades; tema vabadus on piiratud ning teda koheldakse omandina.  [CITATION
Kri \l 1061] Sunniviisiline   töö   mõjutab   tihti   kõige   haavatavamaid   ja   ühiskonnast   rohkem   välistatud inimrühmi, näiteks diskrimineeritakse Indias kõige vaesemaid,  daliti  seisuses elavaid, inimesi. Naised ja tüdrukud on rohkem ohustatud kui poisid ja mehed, ja lapsed moodustavad veerandi sunnitööl töötajatest. Sunniviisilise tööjõu koguarv maailmas  (hinnang Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2012. aasta kohta): 

24,9 miljonit inimest üle maailma  11,9 miljonit inimest Aasias ja Okeaanias 

3,7 miljonit inimest Aafrikas 

1,8 miljonit inimest Lõuna-Ameerikas ja Kariibi saartel 

1,5  miljonit  inimest  arenenud  riikides   (nagu USA, Kanada,  Austraalia,   Euroopa  Liit, Jaapan, Uus-Meremaa) 

4,8 miljonit inimest on sunnitööna seksuaalselt ekspluateeritud 8


10 miljonit last töötab sunniviisiliselt 

4,1 miljonit inimest on sunnitud töötama valitsuse ja sõjaväe eeskirjade kohaselt

[CITATION Ant \l 1061] Laste töö  (child labour i.k)  – töö liik, mis väga suure tõenäosusega on ohtlik lapse tervisele ja/või   füüsilisele,   vaimsele,   hingelisele,   moraalsele   ning   sotsiaalsele   arengule   ning   võib katkestada lapse haridustee. [CITATION Kri \l 1061] Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hinnangul on maailmas 211 miljonit 5–14aastast last, keda peetakse   võlaorjuses   või   kuritarvitatakse   ebaseaduslikes   tegevustes.   Kõige   levinum   on lapstööjõud   Aafrikas,   kus   üks   laps   viiest(19,6%)   töötab   kas   sunniviisiliselt   või   oma   pere hüvanguks. Laste töö on tihti raske ja neile üle jõu käiv. Palk töö eest on olematu või väga väike, töötingimused on kehvad ja tekkivate vigastuste puhul ei saa lapsed kohest meditsiinilist abi.
[CITATION Elu \l 1061] Lapstööjõudu   kasutatakse   peamiselt   põllumajanduses,   tootmises   (sh   rõivatööstuses), kaevandustes,  ehitustel,  ja  teeninduses  – jaemüügis,  restoranides,  hotellides  ning  teenijatöös. Peamiselt põhjustab lapstööjõu kasutamist vaesus, aga põhjuseid on teisigi: perekonnapoolsed ootused ja tavad, laste kuritarvitamine, tööandjate hoolimatu suhtumine, lapsevanemate piiratud valikud, haridusvõimaluste puudumine, nõrgad seadused, toodete madal maailmaturu hind ning paljud teised perekondi sundolukorras hoidvad põhjused. [CITATION Maa \l 1061] Seksuaalne ekspluateerimine Prostitutsioon – tasuline süstemaatiline seksuaalpartnerlus, mis on prostitueerivale isikule ainus või põhiline sissetulekuallikas. Siia alla kuulub tänava- ja bordelliprostitutsioon, eskortteenus, „massaažisalongid“, striptiisiklubid jne. Inimkaubanduse elemendid leiame vahendustegevuse, värbamise jm prostitutsiooniga seonduvate või kaasnevate tegevuste juures.  [CITATION Kri \l
1061]

9

Sageli   on   prostitutsiooniga   seotud   pornograafia,   nimelt   prostitueerivaid   isikuid   pildistatakse ja/või   filmitakse,   salvestisi   kasutatakse   ka   väljapressimisel   ja   võimalikke   tunnistajaid hirmutatakse materjalide avaldamisega. [CITATION Kri \l 1061] Eestis   on   keelatud   lisaks   inimkaubandusele   kupeldamine,   prostitutsioonile   kaasaaitamine, alaealiste   vaates  on  keelatud   inimkaubandus   alaealise   kasutamise   eesmärgil,  alaealiselt   seksi ostmine,   lapspornole   juurdepääsu   taotlemine   ja   selle   jälgimine,   lapsporno   valmistamine   ja võimaldamine,   seksuaalse   eesmärgiga   kokkulepe   lapseealisega   kohtumiseks   ja   lapseealise seksuaalne ahvatlemine. [CITATION Kri \l 1061] Ohvri lugu! Mehhiko inimkaubanduse ohver: mind vägistati 43 200 korda Mehhiklanna Karla Jacinto sattus inimsmugeldajate kätte 12-aastase tüdrukuna ning pidi seejärel neli aastat töötama bordellis, kus teda sunniti magama 30 mehega päevas. Neiu enda arvutuste kohaselt vägistati teda 43 200 korral. Karla Jacinto on tüüpiline näide, milline on Mehhiko inimkaubitsejate kätte langenud inimeste saatus, edastas The Independent. Jacinto oli inimkaubitsejatele kerge saak, kuna ta oli enda sõnul pärit düsfunktsionaalsest perest, mistõttu 22-aastasel libekeelsel noormehel, kes keelitas teda kodust lahkuma, polnud vaja palju pingutada. Sutenööriks   osutunud   mees   viis   ta   Tlaxcala   osariigis   asuvasse   Tenancingo   linna,   millest   on Mehhikos   kujunenud   omalaadne   inimkaubanduse   keskus.   Noormees   elas   oma   12-aastase tüdrukuga   kolm   kuud   koos,   kuid   seejärel   läksid   nad   Mehhiko   ühte   suuremasse   linna Guadalajarasse, kus laps sunniti tööle prostituudina. "Ma alustasin kell 10 ja lõpetasin südaööl. Ma nutsin, kuid mõnedele meestele tegi see isegi nalja," rääkis ta. Nooruke neiu rääkis ka oma sutenööri raevuhoogudest, kui ta avastas neiu kaelal jälgi kliendi suudlustest. Sutenöör peksis ja tõukas teda ning põletas isegi triikrauaga.

10

Jacinto pääses seksiorjusest pärast seda, kui politsei tegi ende bordelli reidi ja ta vabastas. Kuid ka   politseile   oli   neiul   etteheiteid,   öeldes,   et   politseinikud   hakkasid   hotelli   viidud   tüdrukuid kompromiteerivates poosides filmima, kusjuures mõned tüdrukud olid kõigest 10-aastased. Mehhikos avastatakse igal aastal hinnanguliselt 20 000 inimkaubanduse ohvrit. [CITATION Õht15 \l 1061] Elundikaubandus Inimorganite kasutamine siirdamisel on viimastel aastakümnetel püsivalt kasvanud.  Elunditesiirdamine on kõige tasuvam lõppjärgus neerupuudulikkuse ravimeetod, maksa, kopsude ja südame lõppjärgus puudulikkuse korral on see lausa ainus kättesaadav ravimeetod.  Siirdamisprotseduure arendatakse kogu aeg edasi, probleemiks on elundite puudus. Elundite  ootenimekirjad on pikad, suremus ulatub südame, maksa või kopsu siirdamist oodates tavaliselt 

15–30% ni. [CITATION Elu \l 1061]

Üks elundite puuduse võimalik tagajärg on organiseeritud kuritegelike ühenduste kauplemine  inimorganitega: nad otsivad ja eemaldavad elundeid arengumaades ja toimetavad need  retsipientidele Euroopa Liidus. Elundikaubanduse ohvriks langenud inimeste tervis on rikutud, halvimal juhul on inimese  doonoriks kasutamise tagajärjeks surm. Inimkaubandust põhjustavad tegurid  Põhjused tänapäeval Mõned peamised põhjused ja näited:  Sotsiaalne   kaitsetus  –   Inimkaubanduse   peamine   põhjus   on   kahtlemata   sotsiaalne kaitsetus.   Kaitsetus   tuleneb   majanduslikest   ja   sotsiaalsetest   teguritest,   nagu   vaesus, sooline   diskrimineerimine,   relvastatud   konfliktid,   koduvägivald   ja   probleemsed

11

perekonnad, ning isiklikust olukorrast, mida iseloomustab vanus, tervislik seisund või puue.   Nimetatud   kaitsetut   seisundit   kasutavad   ära   organiseeritud   kuritegevuse võrgustikud,   et   hõlbustada   rännet   ja   selle   tulemusena   kasutada   inimesi   julmalt   ära, rakendades   jõudu,   ähvardusi,   sundi   või   mitmeid   muid   kuritarvitamise   vorme,   nagu võlaorjus. (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv, 2010)  Töötus – „Majanduslikus depressioonis vaevlevates regioonides on raske leida tööd enda ja oma perekonna elatamiseks. Sageli halvendavad arengumaade majanduslikku olukorda riigipöörded, aastakümneid kestvad sõjad välisvaenlasega ning kodusõjad. Mõnes riigis lisandub vaesusele ning näljale hirm elu pärast.“  [CITATION Möl13 \l 1061]  Sellises suletud   ringis   tundub   inimesele   ainus   võimalus   saada   raha   kiirelt   ja   lihtsalt   kätte suundudes   tööle   prostitutsiooniärisse.   Suured   rahasummad   ahvatlevad   rahanappuses töötut ja pärast on prostituudina töötatud aastad jätnud inimesele terveks eluks häbipleki. Endisel  prostituudil  on ühiskonnas raske  lugupeetud  kodanikutiitlit  tagasi  saada  ja  ta vaevleb tuttavate hukka mõistvate pilkude küüsis.  Majanduslik   ja   regionaalne   ebavõrdsus   –  „Tuleb   rääkida   ka   Eesti-sisesest regionaalsest   ebavõrdsusest   ning   sellega   kaasnevast   inimestega   kauplemisest.   Pärast riiklikku   iseseisvumist   on   Eesti   kiirelt   linnastunud   ning   ettevõtlus   on   koondunud ülekaalukalt   Tallinna   ümber.   Maapiirkondades   ja   väikelinnades,   samuti   endistes tööstuslinnades   on   sissetulekud   palju   väiksemad   ning   töötus   tõsiseks   probleemiks.“
[CITATION Möl13 \l 1061]  Sooline ebavõrdsus – „Naiste ebaproportsionaalselt kehv majanduslik olukord meestega võrreldes toidab  inimkaubandust.  Naised on peamiselt  koormatud  tasustamata  koduse majapidamise   ning   lastekasvatamisega   ja   madalapalgaliste   ametitega.“  [CITATION Möl13   \l   1061]   See   põhjus   võimendab   naisterahva   tahet   minna   töötama prostitutsiooniärisse, kus liiguvad suured rahasummad.

12


Nõudlus   odava   või   tasuta   tööjõu   järele  –   „Isegi   muidu   seaduslikult   tegutsevad ettevõtted võivad kasumi suurendamiseks kasutada ebaseaduslikke võtteid, sh orjatööd. Otsitakse odavat tööjõudu, kelleks sageli on migrandid. Suurenevast nõudlusest odava tööjõu   järele   on   kujunenud   üks   inimkaubanduse   soodustegureid   terves   maailmas. Viimastel   aastatel   on   ülemaailmne   turusituatsioon   tinginud   kiire   nõudluse madalaprestiižse töö, näiteks koduteenijate järele. Seetõttu on migrandid üha kaitsetumad nii töise kui ka seksuaalse ekspluateerimise suhtes.“ [CITATION Möl13 \l 1061]  Nõudlus prostitutsiooni järele – „Kui poleks inimesi, kes valmis seksi eest maksma, ei saaks   ka   olla   prostitutsiooni   ja   naistega   kaubitsemist.   Kuna   nõudlus   on   suur   ja mitmekülgne, on selle rahuldamiseks vaja pidevat noorte ning tervete naiste ja laste (aga ka noorte meeste) juurdevoolu.“ [CITATION Möl13 \l 1061]  Organiseeritud kuritegevus –  „Prostitutsioon ning inimkaubandus on tihedalt seotud organiseeritud kuritegevusega, olles sellele, kas kõrval- või ka põhitegevusalaks. See on täna organiseeritud kuritegevusele Eestis sissetulekuallikana teisel kohal. Prostitutsiooni näol on ühelt poolt tegu justkui riigi mainet määriva häbiplekiga, teisalt aga turismi kui olulist   majandusharu   soodustava   teguriga.   Kuni   puudub   selge   otsus   meie kriminaalpoliitikas   prostitutsiooni   suhtes,   jääb   ka   korrakaitse   ebamääraseks   – tegutsetakse pigem kampaaniakorras kui süstemaatiliselt.“ [CITATION Rah04 \l 1061]  Range migratsioonipoliitika – „Läbi Eesti liigub põhjamaadesse inimkaubandusohvreid teistest Balti riikidest, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt. Eestis puuduvad uuringud, mis   analüüsiks   Eestit   läbivat   inimkaubandust.   Samas   on   üsna   selge,   et   kuritegelikel võrgustikel   on   suurem   huvi   tegeleda   Eestit   läbiva   ebaseadusliku   migratsiooniga.“
[CITATION Möl13 \l 1061]  Puudulik seadusandlus  – „Eesti seadusandluses on alates 2012. aasta aprillist olemas inimkaubanduse   koosseis,   ühiskonnale   anti   impulss,   et   inimkaubanduse   lubamisega rikutakse  inimõigusi  ja  eiratakse  riigi  moraalseid   norme  ja   see  on  Eesti  õigusruumis

13

keelatud.“  [CITATION   Möl13   \l   1061]  Paljudes   arengumaades,   aga   puuduvad põhjalikud seadused inimkaubanduse keelustamise kohta. Inimesi vahendanud diiler või orjapidamist harrastav kurjategija jääb karistuseta ning ohver võib vaevelda vangistuses aastaid.  Puudulik   ennetustöö   ja   ohvriabi  –   „13.   jaanuaril   2005   aastal   Vabariigi   Valitsuse kabinetinõupidamise otsusega otsustati välja töötada riigisisene kava, mis sai nimetuse Inimkaubanduse   vastu   võitlemise   arengukava   2006-2009.   See   oli   esimene   Eesti inimkaubanduse vastase võitluse valdkonna arengukava, milles toodi välja strateegilised eesmärgid   inimkaubanduse   vastases   võitluses   ja   määratleti   nende   eesmärkide saavutamiseks peamised meetmed ja tegevused.“  [CITATION Möl13 \l 1061]  Pärast traumaatilise sündmuse läbielamist on inimesel vaja psühholoogi või perekonna liikme tuge ja abi. Tihti inimene, aga kardab abi küsida või tunneb läbi elatu pärast piinlikust.  Lahendused Ohvrite abistamine Eestis Eestis leidub erinevaid mittetulundusühinguid, kes pakuvad inimkaubanduse ohvritele vajalikke teenuseid. Neile pakutakse varjupaika, sotsiaalset ja psühholoogilist tuge, abi kannatanutele ja tunnistajatele   inimkaubandusega   seotud   kriminaalasjades.   Abistatakse   ka   inimesi   kellel   on kahtlusi   selles   osas,   et   neid   on   kasutatud   inimkaubanduses   ja   kõiki   ohvreid   abistatakse anonüümselt. Ohvrid saavad abi otsida järgmistelt ühingutelt:  MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit  MTÜ Eluliin  MTÜ Living for Tomorrow MTÜd abistavad neile eraldatud rahalise ressursi piires. Ressursside puudumisel tuleb kasutada riiklikku ohvriabi süsteemi, mis ei ole spetsialiseerunud inimkaubanduse ohvrite abistamisele.

14
Annetamine välisriikidesse

Teistes riikides sunnitööl vaevlevaid inimesi ja inimkaubanduse ohvreid saab aidata järgmiste kampaaniate kaudu:  “Make Chocolate Fair!” (MCF!) on rahvusvaheline kampaania, mis paneb 2013–2015 aastal noored inimesed tegutsema suurema õigluse nimel ülemaailmses kakaotööstuses. Pakume võimalust, kuidas šokolaadifirmasid vastutustundlikult ja õiglaselt kakaotalunike suhtes käituma panna. Kampaania levik ja eesmärgid on erakordsed: MCF! ulatub 16 Euroopa riiki ja seab eesmärgiks jõuda 300 000 nooreni ning koguda 100 000 allkirja petitsioonile,   mis   nõuab   suurfirmadelt   vastutuse   võtmist   ning   šokolaadi   tootmisele sotsiaalsete ja keskkonnaalaste nõuete sätestamist. (Maailmakool)  Clean Clothes on rahvusvaheline kampaaniavõrgustik, mis on töötanud Euroopas aastast 1989.   Kampaania   eesmärk   on   parandada   riiete-   ja   spordirõivastetööstuses   töötavate inimeste tööolusid. Kampaania koolitab ja mobiliseerib tarbijaid, teeb lobitööd ettevõtete suunal ning pakub toetust töölistele nende võitluses paremate õiguste ja tööolude eest. (Maailmakool)

15
Kokkuvõte

Kahjuks peame tõdema, et orjatöö ja inimkaubandus pole tänapäeva maailmast kuhugi kadunud. Miljonid inimesed vaevlevad inimkaubitsejate küüsis, teevad põllul tasustamata tööd ja teenivad raha   töötades   vastu   tahtmist   prostitutsiooniäris.   Nagu   näeme   on   tekkinud   tänapäeval   uusi inimkaubanduse   liike,   orjatöö   kõrval   teenitakse   ebaseaduslikult   raha   ka   tegeldes elundikaubanduse   ja   võlaorjusega.   Käies   reisil   arengumaades,   kus   inimestel   ei   ole   nii   hea majanduslik seis kui meil, võime leida hirmsa avastuse, et põllul töötav talunik võibolla ei harigi maad enda ja oma pere heaks. Ta võib seda teha hoopis sunniviisiliselt ja tasu saamata.  Me   ei   saa   inimkaubandust   otseselt   ära   kaotada,   aga   saame   toetada   inimesi,   kes   langevad inimkaubitsejate  kätte sattuvate riskigruppi või neid kes on kaubitsejate küüsi juba sattunud.

16
Kasutatud kirjandus CITATION Vik17 \l 1061: , (Vikipeedia, 2017), 

CITATION Kal \l 1061: , (Kallas),  CITATION Kri \l 1061: , (Kriminaalpoliitika),  CITATION Ant \l 1061: , (Antislavery.org),  CITATION Elu \l 1061: , (Eluliin.ee),  CITATION Maa \l 1061: , (Maailmakool),  CITATION Õht15 \l 1061: , (Õhtuleht.ee, 2015),  CITATION Möl13 \l 1061: , (Mölder, 2013),  CITATION Rah04 \l 1061: , (Rahumägi, 2004),  Antislavery.org. (kuupäev puudub). Antislavery. Allikas: https://www.antislavery.org/slavery- today/bonded-labour/  McQueen, Steve (režissöör). (2013). 12 aastat orjana [draama]. Acme Film OÜ Griffiths, Megan (režissöör). (2012). Eden [thriller/dramaatika]. Cinema Management Group

17
Lisad   Orjalaev India dalitid 18

Document Outline

Sissejuhatus

Definitsioon

Ajalugu

• Orjandus Ameerikas
• Eestlaste küüditamine Siberisse

Erinevad vormid

• Tööorjus
• Seksuaalne ekspluateerimine
• Elundikaubandus

Inimkaubandust põhjustavad tegurid

• Põhjused tänapäeval

Lahendused

• Ohvrite abistamine Eestis
• Annetamine välisriikidesse

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

Lisad