tundmustele ja Jane Austen sisemaailmale- ka. inimese Charles Dickens EELROMANTISM pahelisem pool!- (sentimentalism): täieõiguslik osa inimesest Honoré de Balzac Romantismi ideestik Romantikud tegelevad Stendhal kujunes välja valgustuse inimisikuga- see on Gustave Flaubert ajal; romantism on justkui suveräänne ja tema tahe valgustuse äärmus on vaba Sentimentalism oli Kunstnik ei peegelda, vaid eelduseks romantismi loob ise, et maailma tekkele (eelkõige paremaks muuta. Kunstnik muudatused luules, kuhu ehk geenius ehk eriline,
• Käsitlevad maailma loomist, hävitamist ja taasteket, maailma tsükleid ning jumalate ja kuningate kangelastegusid ja genealoogiat • Ka tänapäeval lisandub tekste JUMALAD • Brahma kui looja, maailma hing • Etendab maailma tekkimises määravat rolli, kuid ta ei loo seda vabast tahtest ega ka tühjusest • Sootu braahmani persoonifikatsioon • Omadusteta substants - absoluut, mis on samal ajal ühtne iga olendi sisima mina ja inimisikuga • Tänapäeva hinduism näeb temas demiurgi-maailmaarhitekti, kes paneb maailma osad iga kord uuesti kokku ja varustab maailmade pidevas liikumises tagasipöörduvad hinged nende uuestisünnil uute kehadega • Višnu kui säilitaja • Üks võimsamaid India jumalaid • Alati kui maailma või inimkonda ähvardab kurjade jõudude või kõlbelise allakäigu tõttu hädaoht, ilmub Višnu looma või inimese kujul seda päästma
Romantikud võtsid vastu ja kirjutasid katoliku usust, et leida lohutust ja hingerahu. Kunstis tekib tees, et kunst on inimese paopaik. Kunstimaailm on märksa tõelisem, kui reaalne ja halb maailm. ??? rahuldust saab leida kunstist. Eksootika – iga rahvus üritas leida oma kultuuris oma ekstootikat. Ajalugu muutus romantikute üheks harrastuseks. Ühesõnaga otsiti varju kõiges, mis aitas eemalduda halvast igapäevalisusest. Isiksuse suveräänsus. Romantikud tegelevad inimisikuga. See inimene on suveräänne ja tema tahe on vaba. Igapäevane elu ja hingeelu läksid vastandusse. Romantikud uskusid emotsiooni järgnemisse. Hingeelus nähti kõrgemat väärtust. Seetõttu romantikud ei tegele inimeste elu üksikasjadega, vaid keskendutakse tema tundmustele ja sisemaailmale. See on ka romantikute teene, sest varem pole inimhingest räägitud. Sellest kui keerukas, mitmetahuline ja sügav see on. Eriti tähtis romantismi juures on see,
Romantikud otsivad tuge mitmetest asjadest nt religioonist. Väidavad, et tuleks lihtsalt omaks võtta religoon, sellest saab kaheks sajandis euroopa mood. Leiti, et lahenduseks on ristiusk. Kunst: Tekib tees, et kunstimaailm on märksa tõelisem, kui vastik talumatu reaalne maailm. Otsiti varju kõigest, mis aitas eralduda igapäevasest, tervemõistuslikkusest elust. Romantismis oluline: isiksuse suveräänsus, tegeleb eraldi inimisikuga, mitte inimestega üleüldiselt. Inimene on suveräänne, kordumatu ja tema tahe on vaba. Hingeelu ja materiaalne elu olid vastanduses. Romantism pidas õigeks anduda tunnetele. Romantikuid huvitavad hingesügavused, tugevad tunded.Inimhing on vastuoluline, ta pole ühetaoline, on keerukas ja mitmekesine. Inimest nähti mikrokosmosena. Huvitavad kired, salamotiivid. Inimese pahemad, hämaramad pooled. Romantismis hakatakse pahet vaatama kui inimese pärisosa, mis pole alla surutud