sarnased, kuid pikapeale hakkasid tekkima erinevused. Naiste jalanõud jäid lihtsaks, meeste omade välimus muutus aga üha ülepakutumaks. Saabastest oli saanud mehelikkuse sümbol ning naised kandsid neid ainult ratsutamisel. KOKKUVÕTE Uusaja esimene periood oli väga tähtis inimkonna arengus. Maailma avardumine, teadus ja tehnilised leiutised muutsid inimese maailmapilti ja mõjutasid igapäeva elu. Üha enam hakati väärtustama inimisiksust ja haridust ning suurenes huvi antiikaja kultuuripärandi vastu. Muusikas, kirjanduses ja kunstis vaheldus suurejoonelisus lihtsusega. Mood oli väga rikkalik, armastati pärleid ja kalliskive. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis kõik eluvaldkonnad peeneks ja viimistletud kunstiks, alates rõiva- ja soengumoest ning lõpetades seltskondliku käitumisega. Väga tähtsal kohal oli uute masinate
· Tsehhov püüdis endas kasvatada intelligentse inimese ideaali. Kuid eeskujusid tal siin polnud. Nii armastatud Turgenev kui Tolstoi olid aadlikud, kes võtsid kirjanikuannet kui tavalist asja. Tsehhov aga püüdis iga hinna eest võidelda oma laiskuse, keevalisuse, keskendamatuse, teravuse ja provintsliku kõnepruugiga ning ta saavutas võidu. · Tsehhovi jaoks vastavad kasvatatud inimesed 1886.aastal Nikolaile kirjutatud kirjas järgmistele nõuetele: nad austavad inimisiksust ja on alati vastutulelikud, lahked, viisakad, järeleandlikud. Nad valutavad südant ka selle pärast, mida ei näe palja silmaga. Nad austavad võõrast omandit ja maksvad oma võlad. Nendel on puhas süda ja nad kardavad valet. Vale madaldab rääkijat kuulaja silmis. Nad ei teeskle ja käituvad tänaval samamoodi nagu kodus, nad ei aja endast vähematele puru silma, nad ei ole lobisejad ega tiku avameelitsema, kui neilt ei küsita
Klassikalisel ajal ehk körgajastul olid tuntumad skulptorid ja teosed: Myron ,,Kettaheitja" (asend on ilmekas ja dünaamiline, tundeid ei tohi näidata), Polykleitos ,,Odakandja", teos ,,Kaanon" (tähtis on lihaste modellering, toetub ühele jalale, mis teeb keha nötkeks ja sisemiselt liikuvaks), Pheidias Athena ja Zeusi kuju (puust skulptuuri juuste- ja riideosa katsid kuldplaadid, paljad kehaosad elevandiluu). Hellenismi ajajärgul uuriti inimisiksust ja tema tundeid. Näiteks Lysippos Aleksander Suure portree, kus teda kujutati pigem jumalana, kuid samas kujutati nägu väga töepäraselt. Üha rohkem hakati ka naisi kujutama. Esimene oli Praxitelese Aphrodite alastikuju. Maalikunst Kreekas tehti palju vaasimaale. Üks kaunimaid vaase on kahesangaline veinisäilitusnöu anforat. Eristati kahte vaasimaali stiili: 1. Mustafiguuriline stiil punakaspruunile vaasi pinnale maaliti musta värviga figuur,
varjupaika, mõtte ja usuvabadus); 3. sotsiaalmajanduslikud õigused (õigus ainelisele kindlustatusele, tööle, puhkusele) Ei tähenda seda, et inimene peaks alati inimõigusi enda suhtes nõudma, sest aegajalt peame loobuma enda õigustest, et kaitsta v hoida kedagi teist. Kui inimene mõistetakse kriminaalselt süüdi, siis piiratakse ta vabadusi. Inimest peab alati kohtlema kui inimisiksust. Inimõigused on võõrandamatud neid ei saa ära võtta. Õigused alati seotud vastutuse ja kohustustega. Minu õigused ja vabadused tähendavad seda, et ka teine inimene peab neid austama ja vastupidi. Kõik kohustused ei tule inimõigustest tingimata, mõned kindlatest lepingusuhetest (nt kinnisvara). Raske inimõiguste tähtsust üle hinnata. Inimõigused aitavad mõtestada lahti seaduseid vabaduse ja õiguse vahel
See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on kujunenud välja väga varasest lapsepõlvest teatud suhtumiste, suhete kaudu ja tõttu. Nad kõik rõhutavad lapsepõlve mõju isiksuse kujunemisele. Paljudes muudes asjades on selle koolkonna erinevad esindajad erinevatel arvamustel. Psühhoanalüüs sai alguse 1895. aastal. See on siiani tegutsev koolkond (eriti Ameerikas, kuid ka Euroopas populaarne). Alguse sai see haigete ravist