Oma irooniaga purustas ta nii mõnegi vana kunstilise eelarvamuse ja juhatas kunstnikele teed tõetruu kunsti juurde. Kaitstes kirglikult kunstniku eneseavalduse vabadust ja kunsti sisemisi väärtusi, aitas romantism kaasa väljendusvormile, mis oli kohane muutma kogu elu kõige selle helgete ja tumedate külgedega tõeliseks kunstiks. Ta avas meile looduses poeesiaküllase veetlevuse, kindlustas maastikumaalile lõplikult iseseisva koha kunstizanrina ja astus välja inimisiksusele kõrge tunnustuse võitmise eest. Rahulolematuses levikuga avastasid romantismi kunstnikud mineviku maailma, eriti keskaja ja idamaade võlumaailma ning nad aitasid kaasa ka antiikaja sügavamale mõistmisele. Kõrvale jättes selle perioodi üksiknähtusi ja järgides arengu üldiseid jooni, näeme, et romantism ja teised temale lähedal seisvad voolud moodustavad seaduspärase etapi uuema kunsti arengus. Romantism Euroopas Prantsuse romantism
mitmepalgeline. Oma irooniaga purustas ta nii mõnegi vana kunstilise eelarvamuse ja juhatas kunstnikele teed tõetruu kunsti juurde. Kaitstes kirglikult kunstniku eneseavalduse vabadust ja kunsti sisemisi väärtusi, aitas romantism kaasa väljendusvormile, mis oli kohane muutma kogu elu kõige selle helgete ja tumedate külgedega tõeliseks kunstiks. Ta avas meile looduses poeesiaküllase veetlevuse, kindlustas maastikumaalile lõplikult iseseisva koha kunstizanrina ja astus välja inimisiksusele kõrge tunnustuse võitmise eest. Rahulolematuses levikuga avastasid romantismi kunstnikud mineviku maailma, eriti keskaja ja idamaade võlumaailma ning nad aitasid kaasa ka antiikaja sügavamale mõistmisele. Kõrvale jättes selle perioodi üksiknähtusi ja järgides arengu üldiseid jooni, näeme, et romantism ja teised temale lähedal seisvad voolud moodustavad seaduspärase etapi uuema kunsti arengus. Romantism Euroopas Prantsuse romantism
asemele? pakuti, et tuleb asemele m õistusejõud, ei olnud nõus, ise arvas siduda tõeotsingud sellise ideega nagu võimutahe (Wille zur Macht), inimese püüd teadmise poole on võimutahe *Foucault v õimuanalüüs v õimustruktuur teadmisetasandil *biopoliitika kuidas on inimesed distsiplineerivad oma keha *structuralism on teatav lihtsustus vaatamata meie erinevustele ja spetsiffikale on olemas mingisugune aluspind, millele kõik toetud Foucault pole olemas sellist aluspinda *inimisiksusele keskendmine ei peaks üldse olema teduse teema *inimkond ei ole inimteadmise keskne probleem *inimese konseptsioon on humanitaarteaduse looming 50 XII LOENG Foucault *uurib, mis on saanud teaduse rollist *probleemid teaduses (Nietzsche mõjutused) 3 pettekujutust teadused eeldavad, et on antud objektiivsete teaduste kogu, mis ootab avastamist teadlastele kuulub objektiivne teadmine, on oma olemuselt neutraalne teaduse saavutused on kasulikud kogu inimkonnale
· Wille zur Macht - Teadmine on väärtus koos võimu tahtega o F. - strukturliste ja modernisdite vahel võib paralleele tõmmata, et ka strukturuslim oli teatud lihtsus, ta loogika oli see, et vaatamata kõikidele erinevustele on olmeas kindlad alused, millele kogu inimkond toeatab. o F järgi pole sellist aluspõhja olemas. Ta väitab, et inimese kesksed teadusharud nagu antropoloogia jms vajaksid ümbervaatamist, sest inimisiksusele keskendumine pole midagi, mis peaks olema teadusliku mõtlemise vundament. o Ta leiab, et inimese konspektsioon on seotud humanitaarsete teadmistega VMS. · Pole oluline inimese mina vaid keegi. Inimene sieneb keelestruktuuri, mis teda ees ootab. · Lacan: o inimne siseneb keelde ja keele kaudu hakkab osutama sellele millest ta on ilma jäänud, ta hakkab kuuluma keelde ja tema indetiteet tuleb selle kaudu, et
oleks mind ostetud hingede müüja käest? Kuidas ma sattusin sõltuvusse sellest tegelikkusest? Kas see ei peaks mitte olenema minu valikust? Kellele ma võin kaevata?" Nagu näeme, tõstatas Kierkegaard siin väga isiklikke küsimusi, millele ainult inimene ise saab vastata. See ongi midagi uudset, sest tavaliselt on filosoofid tegelenud ikkagi üldinimlike, kuid seetõttu ka isikusetute probleemidega. Kierkegaardi lähenemine inimisiksusele on hoopis teistsugune. Inimese olemine, eksistents on tema arvates mõistatus, saladus. Juba noorena tekkis tal küsimus: "Mida ma pean tegema, milline on minu kutsumus?" Tegelikult on ju ka see küsimus väga isiklik, sest lõppude lõpuks me kõik elame ise oma elu ning keegi ei saa meie eest meie elu elada. Kõik otsused tuleb meil teha ise, kuid seda on väga raske taluda seda otsuste tegemist. Kierkegaard arvas, et "on tarvis leida selline tõde, mis oleks tõde minu
annaabi.ee 
