Inimese sotsiooniline loomus. Milles seisneb inimese sotsioonilise loomus? Mida nimetatakse sootsioniks? Seda mõistet määratles A.Augustinaviciute ühes oma teoses ,,Inimkonna sotsiooniline loomus ning ühiskonna asotsioonsus" kui 16. teineteist täiendavate psühholoogiliste tüüpide (,,sootsiotüüpide") kogumit, koos kõikide neile omastele vastastikesuhete seaduspärasustele. Sootsion, see on integraalse inimintellekti ühik. Sootsion, see on inimühiskonna väikseim ühik, või ühiskonna mudel miniatüüris. Sootsionile on omased kõik inimvaheliste suhtetüübid ning kõik inimühiskonna seaduspärasused, sealhulgas niinimetatud "sotsiaalse progressi seadus". Sootsioni 16 tüüpi jagunevad 4ks grupiks, moodustades niinimetatuid sotsioonilisi kvaadreid maksimaalse psüühilise komfortsuse tunnusel. Isiksustevahelised suhted kvaadrites ja kvaadrite
sisaldav kaust, või tõenäoliselt õigemini, definitsioonid filosoofia kohta. Need näitavad suurt lugupidamist selle suursugune kunsti vastu mida mõlemad nii iidse kui ka tänapäeva maailma osavad mõtlejad avaldasid. Nendele tahan ma lisada mu enda definitsiooni: ''Filosoofia on täiuslik teadus ja täiuslikkuse teadus.'' See on see mõistmisele ja teadmiste rakendamisele pühendatud õppimise haru. Selle esimeseks tööks on inimintellekti tõstmine jumaliku plaani realiseerimiseni. Selle lõplikuk täiuslikkuseks on inimese kergitamine absoluutsesse uniooni Universaalse Tarkusega. Oma õpilaste täiustamise käigus, kasutab filosoofia ära igat teadaolevat teadmisvormi ning kes täiustab ennast selle printsiipides, muutub tõeliselt jumalikuks. Nagu religioon, juhatab filosoofia Jumala teadmisteni; nagu filosoofia, juhatab see Enese teadmisteni; ning nagu teadus, juhatab see teadmistele ja looduse meisterlikkusele
Sotsiaalset keskkonda ehk ühiskonda on tarvis teaduslikult uurida. Algelt oli seisukohal, et see teadus, mis peab ühiskonna uurimise enda peale võtma, peaks nimetama sotsiaalseks füüsikaks, sest loodusteaduslike meetodite abil saab ühiskonda uurida. Hiljem võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia", mille uurimisobjekt oli tema arvates teistsugune nagu tänapäeval mõistetakse sotsioloogia ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust sotsiaalsest keskkonnast. Ei keskendunud inimkäitumise uurimisele vaid sellele, mida annab ühiskond inimmõistusele ja moraalile. Tema käsitluse juures tuleb rõhutada 2 peamist radikaalselt erinevat suunda: 1. positiivne teaduse käsitlus leidis, et tema poolt pakutav teaduslik lähenemine on positiivne, sest tema on reaalne (vastandina viirastuslikule).
ÖKOSOTSIOLOOGIA Auguste Comte 1798-1857 Sotsioloogia kujunes välja 17 saj algul. Rajajaks on prantsuse filosoof ja sotsioloog Auguste Comte (kasutusele võttis ta ka selle mõiste). Comte rääkides sotsioloogiast, rääkis sotsiaalsest füüsikast ja see mõiste kujunes hiljem välja sotsioloogiaks. Ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda. Comte arvates on sotsioloogia aine teistsugune, ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mille ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust e mõjutatust sotsiaalsest keskkonnast e ühiskonnast. Comte pööras suurt tähelepanu sotsioloogia positiivsele käsitlemisele, sest ta leidis, et igasugune teadus peab tulema praktikast, ja kui ta seda teeb, siis on ta positiivne teadus. Inimintellekti (tarkuse) ja moraali sõltuvus seos tingitus ühiskonnast. Leidis, et inimintellekt ja moraal omavad ühiskonnaga teatud sidemeid. Need on mõjutatavad ühiskonna poolt. Peab uurima seost nende kahe vahel
annaabi.ee 
