kaksk kiiresti sama oskuseni, niipea kui tema üldine areng saavutas vastava taseme. Piaget`veendumuste kohaselt laieneb sedasorti valmisolek k avaimsele arengule. Laps ei tunne huvi ühe või teise intellektuaalse tegevuse vastu enne kui ta närvisüsteem pole valmis vastaval tasemel arutluseks. Selle seisukohaga ei nõustu paljud psühholoogid. Teadmiste konstruktiivne iseloom- Inimintellekt kujuneb valdavalt indiviidi enda isemise aktiivsuse tulemusena. Algul avaldub inimeste sisemine aktiivsus teadvustamata kujul ja on arvatavasti geneetiliselt programmeeritud. Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima oma keskkonda. Sellise uurimistegevuse tulemusena talletuvad kogemused inimese närvisüsteemi, st mällu. Need kogemused muudavad meie edasise tegevuse sihipärasemaks ja annavad meile suurema kontrolli ümbritseva keskkonna üle
Varsti ronis teine ka, niipea kui tema üldine areng saavutas vastava taseme. Peaget’ veendumuste kohaselt laieneb sedasorti valmisolek ka vaimsele arengule. Laps lihtsalt ei tunne huvi ühe või teise intellektuaalse tegevuse vastu enne, kui ta närvisüsteem pole valmis vastaval tasemel arutluseks. Sellega aga paljud psühholoogid ei nõustu, nagu näiteks Bruner, kes arvab, et kõike saab vastavale eale kohandada. Teadmiste konstruktiivne iseloom. Inimintellekt kujuneb valdavalt indiviidi enda sisemise aktiivsuse tulemusena. Algul avaldub sisemine aktiivsus teadvustamata kujul ja on arvatavasti geneetiliselt programmeeritud. Sündimisest peale hakk laps oma sisemiste tundide mõjul sondeerima oma keskkonda. Selle uurimise tulemusena talletuvad kogemused inimese mällu. Need muudavad meie edasise tegevuse sihipärasemaks ja annavad suurema kontrolli ümbritseva üle. Evolutsiooniliselt on selle protsessi olemus seletatav
Comte arvates on sotsioloogia aine teistsugune, ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mille ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust e mõjutatust sotsiaalsest keskkonnast e ühiskonnast. Comte pööras suurt tähelepanu sotsioloogia positiivsele käsitlemisele, sest ta leidis, et igasugune teadus peab tulema praktikast, ja kui ta seda teeb, siis on ta positiivne teadus. Inimintellekti (tarkuse) ja moraali sõltuvus seos tingitus ühiskonnast. Leidis, et inimintellekt ja moraal omavad ühiskonnaga teatud sidemeid. Need on mõjutatavad ühiskonna poolt. Peab uurima seost nende kahe vahel. Et seda moraali ja intellekti uurida tuleb üritada läbi viia empiirilisi ehk praktilisi uuringuid. Sot. peab olema empiiriline teadus. See mis on praktikas võetud, see on positiivne (seos positiivse õigusega riigis hetkel kehtiv õigus) Positiivne sellepärast, et see on reaalne. Reaalselt eksisteeriv, tõepärane vastandina kahtlasele. Positiivne
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ehitisi Saksamaal, üks esimesi uue kunsti märkimisväärseid näiteid. Park ise, mille rajamist alustati 1769. a, oli, nagu maastikupargile kohane, rajatud aeglaselt läbi selle jalutamiseks. Vürst Franzi, pargi looja idee oli, et kõik puud, põõsad, vesi, skulptuurid ja arhitektuurilised konstruktsioonid peaksid sümboliseerima vabas õhus seda, mida inimintellekt ja inimhing on võimelised kogema. Elemendid ei ole parki asetatud huupi, vaid on vastavuses vaatetelgedega, millest kõigil oli ka oma funktsioon - kas siis põõsaste tagant ootamatult avastamiseks või kaugelt vaatlemiseks. Üldse on tähele pandud, et Wörlitzisse tekkis palju vaimset ja vähe materiaalset. Wörlitzi kujunemisloost: vürst leidis kauni järve, mis oli tema arvates hea kujuga - piisavalt
annaabi.ee 
